Kõik on vajalikud! Teooria Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest. Mõttelise konstruktsioonina teooria vastandub praktikale, kuid samas on sellega tihedas ja orgaanilises ühtsuses. Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest. LISAKS: Eristusena võib tuua välja filosoofilise ja teadusliku teooria eripära. Filosoofiline teooria kätkeb endas pigem ideid, kirjeldusi, arusaamu, kuid neid pole võimalik otseselt tõestada. Ei hõlma empiirilist infot nagu teaduslik teooria. Samuti erinevad need ka induktiivse- deduktiivse lähenemise skaalal. Teooria definitsioone: · Sidus, ühtne rühm kontrollitud väiteid, mida üldiselt peetakse tõesteks ning mida saab kasutada printsiipidena, mille abil seletada ja ennustada fenomene
50. Asjade samasus Asjad meie ümber on mõnes mõttes samased ja mõnes mõttes erinevad. Nad sarnanevad ja erinevad oma OMADUSTE poolest. Omadusi omistatakse predikaatidega: `Õun on punane' (Fa) 51. Maitsed ja lõhnad Millest sõltuvad asjade omadused, kas meist või maailmast? Kuhu kuuluvad maitsed, värvused, lõhnad ning muud tajutavad kvaliteedid? Galileo Galilei (1564-1642) esitas eristuse, mis on hiljem tuntud primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide eristusena. ,,Ma ütlen nüüd, et alati kui ma mõtlen mistahes materiaalse või kehalise substantsi peale, siis tunnen ma vahetult vajadust mõelda sellest kui piiritletust ning millestki, mis omab mingisugust kuju; on suur või väike teiste asjadega võrreldes ning asub igal hetkel mingis kindlas paigas; liigub või seisab; on kokkupuutes mõne teise kehaga või mitte; ning mida on oma arvult üks, mõni või mitu
annaabi.ee 
