Ökoloogiline niss on kogum tingimusi, mida võivad kasutada selleks spetsialiseerunud organismid. Kui tingimused jäävad kasutamata, on tegu täitmata nisiga. Mida vanem ja väljakujunenum on kooslus, seda vähem jääb võimalusi uute liikide lisandumiseks, sest olemasolevad organismid kasutavad ära kõik tingimused. Kui sama nissi täidab korraga mitu liiki, puhkeb nende vahel konkurents. Konkurentsi välistamise printsiip: kooselu on võimalik vaid lähedaste liikide ökoloogilisel eristusel, mis vähendab kui välistab konkurentsi. Võsukonkurents avaldub taimede maapealsete osade võitluses valguse ja ruumi pärast. Tähtis on varajane ja kiire kasv, taime kõrgus, võsude jäikus jne. Osa taimi on kohastunud sellele. Hea vegetatiivse uuenemise korral taim viljub vähem. Nõrgem laienemisvõime kompenseeritakse suurema seemikute arvuga. Juurekonkurentsi otseselt vaadelda ei saa. Katsete põhjal on näha, et taimeliikide võime
niisugune on märgi effekt/vari/ideoloogiline põhi. Igasugused katsed märgi poliitilist ökonoomiat (väärtuse märgiline vorm) ületada (püüdes viidata reaalsusele), viivad selleni, et me saame uue märgi. Igasugune tähendustamise protsess on vaid hiiglaslik tähenduse simulatsiooni mudel. Seda protsessi on võimeline lõhkuma üksnes sümboolne vahetus. Baudrillardil erineb sümbol rangelt märgist, olles märgis peidus ja ähvardades lahkuda märgi struktuurist, mis baseerub eristusel tähistaja ja tähistatava vahel. Märgid meenutav üha rohkem signaale, mis annavad edasi tähendusi, milledel pole ja ei saagi olla mingit keelelist vastet. Tegelikult on ainult signaalide kogum, mille funktsiooniks on sotsiaalsusest ärgitada välja tähistatavad ja lülitada need massikommunikatsiooni vahenditesse kui "ujuvad" tähistatavad. Tegemist on tüüpilise massimeediaga, mis annab teatud märgid, nt. panka röövitakse vastavalt massimeedias nähtule.
annaabi.ee 
