4) amakriinrakud (vahendajad, ühendavad ganglionirakke) 5) ganglioni rakud (närvirakud, mille aksonid lähevad nägemisnärvi koosseisus peaajju) Kepikesed ja kolvikesed sisaldavad nägemispigmente. Kepikestes on selleks rodopsiin, mis koosneb valgust opsiinist ja vitamiin A aldehüüdist retinaalist. Valguse toimel see ühend laguneb, mis viib elektriliste laengute vahekorra muutumisele ja närvilõpmetes erutuse tekkele. Kolvikesi leidub värvust eristavatel loomadel 2 või 3 eri tüüpi, mis sisaldavad erinevaid nägemispigmente ja reageerivad põhivärvidele (roheline, punane, sinine). Kui mõni tüüp neist puudub, siis on tegemist värvipimedusega (tavaliselt on see defekt seotud x-kromosoomiga). Inimesele tüüpilist värvuste eristamist võib esineda vaid inimahvidel. Arvatakse, et ka eredalt värvuvad linnud, kalad, sisalikud ja konnad on võimelised hästi värve eristama.
4) amakriinrakud (vahendajad, ühendavad ganglionirakke) 5) ganglioni rakud (närvirakud, mille aksonid lähevad nägemisnärvi koosseisus peaajju) Kepikesed ja kolvikesed sisaldavad nägemispigmente. Kepikestes on selleks rodopsiin, mis koosneb valgust opsiinist ja vitamiin A aldehüüdist retinaalist. Valguse toimel see ühend laguneb, mis viib elektriliste laengute vahekorra muutumisele ja närvilõpmetes erutuse tekkele. Kolvikesi leidub värvust eristavatel loomadel 2 või 3 eri tüüpi, mis sisaldavad erinevaid nägemispigmente ja reageerivad põhivärvidele (roheline, punane, sinine). Kui mõni tüüp neist puudub, siis on tegemist värvipimedusega (tavaliselt on see defekt seotud x-kromosoomiga). Inimesele tüüpilist värvuste eristamist võib esineda vaid inimahvidel. Arvatakse, et ka eredalt värvuvad linnud, kalad, sisalikud ja konnad on võimelised hästi värve eristama.