ise, lasknud mul ise otsuseid langetada ja toetanud mind terve elu. Lisaks neile on mul mitmeid tõelisi ja hoolivaid sõpru, kes on mulle kullast kallimad. Peaksime olema tänulikud selle üle mis meil on pidama seda omamoodi võiduks. Inimesed aga armastavad näha enda ümber ainult materiaalset maailma. See on tõsi, et tänapäeval teatakse kõige hinda ja ei millegi väärtust. Igapäev peame langetama otsuseid, millel on tagajärjed. Selleks, et eristaksin, mis on õige ja mis väär,on mul üks elu läbiv moto: vaata kõike nii nagu näeksid seda esmakordselt, sest me elame ainult ühe korra. Mitte kunagi ei jõua kõike kogeda, mida tahaks. Pole olemas inimest, kes elu jooksul midagi ei kahetseks. Elu on liiga lühike, et seda kahetsemise peale raisata. Valed kahtlused, kiired otsused, võidud ja kaotused nendest me õpime ja seame endale illusioone , et igapäevaga paremaks muutuda. Kuna aega tagasi keerata ei saa, siis pärast igat
muutumist. Eeltoodud fakti tõestuseks on meie unenägude silmapaistev ebaloogilisus ja ebareeglipärasus. Unenägu on meie omad kujutlused ja nendega seotud protsessid, mis unes võivad võtta hoopis teise, ebareaalse kuju1. Sageli on unenägu vaid päeva jooksul kogetud tõlgendamine, mis seletab ka asjaolu, et õpitud materjalis orienteerutakse paremini alles järgmisel päeval4. Eelnev viib aga mõttele, et magades suudab inimene õppida. Siin eristaksin kahte erinevat valdkonda: juba õpitud informatsiooni analüüsimine ja korrastamine ning uute teadmiste omandamine une ajal. Standfordi ülikooli teadlaste hiljutine uuring on vaieldamatuks tõestuseks, et õppimiseks vajame und. Nimelt kahandab juba üks magamata öö meeldejätmis- ja õppimisvõimet tervelt 12 % võrra5, mille põhjuseks on eeltoodud fakt, et une ajal toimub ajurakkude taastamine. Kui juba üks
annaabi.ee 
