Buliimia KKT ravi - Tähelepanu säilitavatel teguritel (näljutamine, identiteet, savutus, lähedaste heakskiit, elustiil mitte haigus) - …. PSÜHHOFARMAKOLOOGIA Üldfarmakoloogia - Farmakon – mürk kui ka ravim - Farmakonideks nimetatakse keemilisi, taimsed, loomseid aineid, mis ei kuulu toitanieete hulka kuid on võimalised organismi sattudes muuta selle talilust - Olenevalt sellest kas on kasulikud või kahjulikud muutused eristaakse ravimit ja mürki Farmakoloogia käsitleb ravimi ja organismi vastastikust toimet põhiliselt 3 aspektist lähtudes: - Farmakokineetika – ravimi saatus organismis, mida keha ravimiga teeb - Farmakodünaamika- - Farmakoteraapia – kliiniline farmakoloogia Ravimite manustamisviisid Veeni, lihasesse, suu kaudu, sisehindamine, läbi naha, limaskesta kaudu (keel, pärasool) - Poolväärtusaeg ehk poolestusaeg on aeg mille jooksul keemilise ühendi kontsentratsioon
Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon. Vererõhu mõõtmine. Vere voolamine organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis. Veri voolab kõrgema rõhuga piirkondadest (arter) madalama rõhuga piirkondadesse (veen). Rõhk väheneb voolutakistuse (sisehõõrdumise) tõttu. Voolutakistus sõltub veresoonte arvust, pikkusest, läbimõõdust, hargnemistest ja vere viskoossusest. Veri ringleb kinnises veresoontesüsteemis, mille osadena eristaakse kopsu- ja keharinget. Keharinges on mitu paralleelringet, millest olulisemad on südame, aju, skeletilihaste, seede- ning erituselundite, luude ja naha vereringed. Südamest väljavoolav veri jaotub puhkeolekus ja füüsilise töö ajal erinevalt. Füüsilise töö ajal on südame minutimaht 25 l/min ehk 5korda suurem kui puhkeolekus. Kõige rohkem verd on lihastes. Puhkeoleku ajal on kõige rohkem verd seedeelundites, neerudes ja lihastes.