Renessanss annab maailmale epistolaarse kirjanduse. Humanistide kõlblusõpetuses võib leida palju paralleele roomlaste ,,kuldse aja" ideaalidega: hariduse kaudu on võimalik saavutada väärikus, mis omakorda sunnib tegema häid tegusid. Nad rõhutavad kõrget sisemist kõlblust, selle väljendust konkreetsetes tegudes, inimese sotsiaalses aktiivsuses. Kõigekülgse arengu valdkondade hulka kuulusid hügieeninõuded, õiged lauakombed, suhtlemine, kõnemaneerid ja sõnavara eriseisuste esindajatega suhtlemisel. Oluliseks peetakse teiste austamist. Hinnatud on väärikus ja tagasihoidlikkus. Omavahelisi suhteid tuleb rajada võrdsetel alustel, arvestades ainsana vanuselist erinevust. Missioon oli kõlbeline kasvatus, kus humanitaarteaduste osa oli esmajärguline. Väärikust peavad kõige soovitumaks kõigest, mida on võimalik õppida. Humanistlik pedagoogika, eitades feodaalseisuslikke printsiipe hariduses ja kasvatuses, püüdis uutmoodi
juudivaenulikkus. Schönerer oli väga tugevaks Hitleri mõjutajaks. Teine väga antisemitsistlik partei oli Karl Luegeri kristlik sotsiaalne partei(Chrislichsoziale partei 1893),mis toetus väikekodanlusele. Loosungiks selgelt antisemitsism, aga ka antikapitalism. Siiski said Juudid said üle Euroopakodanikuõigused. Saksamaal 1871. 1880ndateks jäi Euroopas ainult juudi eristaatused Vene impeeriumis ja Rumeenias. Eriseisuste kaotamine tähendas ajalooliste getode kaotamist(Prahas, Roomas juutide getod). Ka juudi kultuur hakkas 19.sajandil arenema. Ka rassism on 19.sajandi nähtus. 19.sajandil jakkas välja kujunema rassiteooria, mis on otseselt seotud teadusega. Teaduslikult hakati tuvastama rasse (Blumenbach eristas kolju mõõtmisega erinevaid rasse 5 tk:kaukaaslased ehk eurooplased, pruun Malaisa rahk ehk indoneeslased, must neegri rass, punane ameerika rass, kollane rass). Gobineau täiendas neid 1855a
annaabi.ee 
