Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Setumaale, mis jäi Venemaa koosseisu. Liivimaa ja Eestimaa kubermangu kõrgeimaks valitsemisametnikuks oli kuninga poolt määratud ja talle alluv kindralkuberner. Eesti kindralkuberner elas Tallinnas Toompeal,
vms. See oli leht, mis oli möeldud pärisorjadest talupoegadele- see oli erandlik nähtus. Alates 1944 aastast saati leiti 10 selle ajalehe numbrit, enne polnud õhtegi säilinud. 12. Õiguskorraldus. Üldiseloomustus. Vene keskvõimu seadusandlus. Balti provintsiaalõigus. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist. Juriidiline haridus ja õigusteadus. Balti erikord tegi siis eriseisuse vene impeeriumi raames, eraldiseisev õiguslik üksus. Õiguslik süsteem erines evene impeeriumi teistes osades. Keskaegne õiguskorraldus balti provintisdes.- Õiguslik partikulaarsus- keskaegsel vana-liivimaal oli tegi eraldiseisvate õigussüsteemidega, neid oli päris mitu erinevat. Ilmalik õigus partikulaarõigused territoriaalse printsiibi järgi a)linnaõigus b)maaõigus partikulaarõigused seisusliku printsiibi järgi a)talurahvaõigus b)lääniõigus
annaabi.ee 
