vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Välissuhted ja välislepingud Välissuhtlemine Eesti suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektiga nimetatakse välissuhtlemiseks. Välissuhtlemine võib toimuda nii Eesti osalemisena rahvusvahelises õigusloomes kui ka igapäevase operatiivse tegevusena riikidevaheliste suhete korraldamisel läbirääkimiste ja kirjavahetuse teel. Välissuhtlemise korraldamist reguleerivateks eriseadusteks on: 1. välissuhtlemisseadus, mis käsitleb välissuhtlemise korda, siseriiklike välissuhtlemise organite pädevust, välisesinduste ülesandeid ja juhtimist, välislepingute sõlmimist, jõustamist, täitmist ja denonsseerimist; 2. välisteenistuse seadus, mis käsitleb riigiteenistust diplomaatilisel ametikohal välisesindustes, nende koosseisude ametiastmeid, diplomaatilisi au- ja
ministreid, nimetab uusi ministreid) 4.valitsuse/peaministri tagasiastumise korral nimetab ametisse terve uue valitsuse koosseisu IV.pädevus riigikaitse alal PS-e kohaselt on president riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi juures on nõuandva organina tegutsev Rkaitse Nõukogu. See hõlmab peaministrit, Rkogu esimeest, kaitseministrit, siseministrit, välisministrit, kaitseväe juhatajat. Presidendi riigikaitsealast pädevust reguleerivateks eriseadusteks on erakorralise seisukorra seadus, rahuaja riigikaitse seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja kaitseväeteenistuse seadus. Erakorralist seisukorda saab põhiseaduse kohaselt välja kuulutada põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul. Erakorralise seisukorra seadus täpsustab -- erakorralise seisukorra võib välja kuulutada, kui põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu pole võimalik kõrvaldada selles seaduses nimetatud abinõusid rakendades.
annaabi.ee 
