TAHAME ASJADEST ARU SAADA! Sensoorsed modaalsused ehk meeled: nägemine kuulmine, maitsmine, haistmine ja puudutus(nahameeled) Meelte sisend kas energiavormis või keemlist laadint footon nägemise puhuk v mlekul maitsmise ja haistmise puhul Füüsikaline stiimul muutub meele organi abil närvisignaaliks transduktsiooni protsessis Peale transduktsiooni toimub sensoorne kodeerimine-sissetuleva inf omadusi kodeeritakse spetsiifiliseks Meelte erisamine toimib lihtsalt- erine sisend stimuleerib erinevaid sensoorseid närve ejl retsepotoreid Erinevused üheainsa meelde piirdes nt hapu v magus onkodeeriud selle meele närvirakkudes olebate seriidiliste erutuste mustrite poolt(mustrite teooria) AISTING Sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tegevusest nt ilm reageerib erinevalt hämara ja ereda valguse puhul, kui neid mõjutavad ka stiimuli muutused
puuduvad silmad seda märgatakse esimesena); esmasuse printsiip e pannakse paremini tähele seda, mis ilmub esimesena Tähelepanu häirivad tegurid: müra ja ärevus; amfetamiin; nikotiin; kuumus; alkohol ja rahustid; magamatus 19 20 Tähelepanu on see, mis nö filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Figuuri erisamine foonist. Tähelepanu jaotab tajuvälja 2-ks: figuuriks (see mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu võib käsitleda nii tunnetusprotsessina, kui teadvuse seisundina. Tähelepanu ei esine üksi, vaid on alati lahutamatus ühenduses nii tunnetamiser (taju , mälu, mõtlemine) kui ka emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu maht sekundi murdosa vältel on 5-9 objekti.
annaabi.ee 
