mille ülesanne oli pealinnas korra tagamine. Bolsevikud ja vasakesseerid moodustasid Petrogradis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning tekkis pool aastat kestnud Kaksikvõim Venemaal 1917. aastal. Samal päeval läks mässuliste poole üle ka Volõõnia polk. Talle järgnesid kaardiväe Semjonovski polk, kaardiväe Leedu polk ja isegi Vene kaardiväe vanim, Preobrazenski polk. Keisri oli reetnud tema enda kaardivägi, kokku 25 000 meest. Mogiljovist sõjavägede peastaabist erirongiga Petrogradi poole teele asunud asunud keiser suundus läbi Tsarskoje Selo Petrogradi suunas, kuid ööl vastu 13. märtsi peatasid mässulised sõdurid keiserliku rongi 170 kilomeetri kaugusel Petrogradist, Malaja Visera jaamas. Keiser koos kaaskonnaga suundus edasi Pihkvasse Põhjarinde staapi. Oktoobrirevolutsioon Endiselt Esimeses maailmasõjas osalemine oli niigi välja kurnatud Venemaal veelgi sotsiaalseid probleeme süvendanud
vesi ning asulat läbis raudtee. Lisaks asus koht pealinnale suhteliselt lähedal. Ehitamist alustati 1937. aasta kevadel ning pooleteise aasta pärast (1937. aasta sügisel) oli tehas valmis. See läks maksma 7,7 miljonit eesti krooni. Tootmishooned laoti paekivist, tellistest laotud 90-meetrine korsten oli tol ajal Baltimaade kõrgeim. Ehitusmaterjali telliti enamasti välismaalt, üksnes aurukatlad valmistati kohalikus Franz Krulli masinatehases. 25.augustil 1938 saabusid Kehrasse erirongiga äsjavalminud tehast avama tolleaegne Eesti Vabariigi president Konstantin Päts, ülemjuhataja kindral Johan Laidoner ja peaminister Kaarel Eenpalu. Avatud tehase omanikuks oli firma „Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühing“, mis asutati kaks aastat varem. Esimestel aastatel tootis tehas umbes 32 000 tonni tselluloosi aastas, see eksporditi põhiliselt USAsse ja Inglismaale. Kui enne tehase rajamist oli Kehra Raudteejaama
70 tuhande mehe. Neile lisandus umbes 10 tuhat Balti merelaevastiku mereväelast. Seega oli enne nn. "juunipööret" Eesti territooriumil umbes 110 tuhat punaväelast. 18. juunil ilmus valitsuse määrus eraisikutelt relvade ärakorjamise kohta. Samal päeval andis peaminister Jüri Uluots Vabariigi Presidendile üle valitsuse lahkumispalve, mille president K.Päts oli sunnitud rahuldama. 19. juunil saabus Tallinnasse erirongiga Andrei Zdanovi, mille koosseisus oli üks soomustatud vagun ja saatjaiks suur hulk relvastatud ihukaitsjaid. 20. juunil organiseerisid punaväelased, kelle hulgas oli ka eest keele valdajaid, mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus töölisi kutsuti üles valitsust kukutama. 21.juuni hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi kommunistide agendid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama.
annaabi.ee 
