vesikondades) Eutroofsetetes järvede profundaalis ja merede mandrilava allpool sessoonset taset? kõigub makrofauna biomass 10 kuni 100g 1m2 kohta. Sügavates oligotroofsetes järvedes on biomass suhteliselt tagasihoidlik ja sügavamal kui 4000m on 0,1g ringis ruutmeetri kohta. Produktsiooni arvutamine makrofauna liikide aastane produktsioon P aastane keskmine biomass B P/B=eriproduktsioon (%) Mida suurem on indiviidi kehakaal ja mida pikem tema eluiga, seda väiksem on eriproduktsioon (ehk P/B) generatsioonide arvutamine aasta jooksul? Mida sügavam, seda väiksem temperatuur ja organismide produktsioon on märkimisväärselt väiksem. Järvede ja ookeanide põhifunktsioonid on küllaltki sarnased. Järved erinevad ookeanist oma suuruse, sügavuse ja vanuse poolest ning reeglina ei ole järved soolased.
Madalate eutrofeerunud järvede profundiaalsetetes ja merede mandrilaval allpool sesoonset termokliini kõigub makrofauna biomass 10g- 10 grammini märgkaalus/m2. Eutrofeerunud piirkondades põhjaloomastiku biomass kümneid kordi madalam (O2 defitsiit). Oligotroofsetes järvedes biomass tavaliselt madal. 4 km sügavusel biomass 0,1 g/m2. Populatsiooni produktiivsus sügavees Bentilistel makroselgroogsetel on eriproduktsioon 5 ühe generatsiooni jooksul (mitu järglast on ühe aasta jooksul). See näitaja on suurem meiofauna (kiirem generatsiooni aeg) indiviidide puhul (eriproduktsiooni väärtus 10X suurem). Kui temperatuur tõuseb, siis suureneb ka eriproduktsiooni väärtus, kuid temperatuuri langedes 1 langeb ka eriproduktsiooni väärtus, sest ainevahetus aeglustub. Järved ja ookeanid kui funktsionaalsed tervikud
annaabi.ee 
