• KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. • Karistuse kohaldamise juures tuleb lähtuda ka eripreventiivses mõttes ka sellest kuidas on meil võimalik isikut mõjutada. 8. 3-1-1-128-06 --> kas on tegu tapmiskatsega või on tegu isiku tervisekahjustamine kui sellega põhjustatakse oht elule ? • Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on
ning madaldades inimelu hinda. vanglakaristuse korral. Surmanuhtluse kui konkreetse toimingu otsustamine ja täideviimine asetab inimesed raske eetilise probleemi ette. 18 4. Surmanuhtluse vastu räägib see, et Poolt räägib see, et ta on efektiivsem puuduvad andmed selle suuremast eripreventiivses mõttes (kõik elud pole üht- efektiivsusest võrreldes eluaegse viisi väärtuslikud). vanglakaristusega üldpreventiivses mõttes. Kurjategija pidamine mitteinimeseks on ebaeetiline seisukoht, mis kipub laienema ka teistele inimkategooriatele. 5.Surmanuhtluse vastu räägib see, et tapmised toimuvad tavaliselt Poolt räägib see, et niisugune karistus võib frustratsiooni-, viha-, joobe- ja muus mõjuda vastuargumendina läbimõeldud ja
annaabi.ee 
