Samamoodi kui erivajadusteta lapse lapsevanemaid, nad tunnevad hirmu. 80 % erivajadustega laste lapsevanematele tundub nende lapsi näritakse ja kiusatakse nii õpetajate nii laste poolt. 60 % mainisid ka,et tavarühmas lastele ei jätku tähelepanu. Tavarühma kiire õppeprogrammi ja sellega seotud probleemi tõi välja 20% vanemat, 15 % vanemat tõi välja, et tavarühmades puuduvad sobivad õppevahendid. 35% vanemat tõid eraldi välja, et nad tunnevad puudust eripedagoogist, mõned vanemat tundsid puudust psühholoogist. Samuti toodi välja, et nende laps vajaks füsioterapeudi abi või ka enamat tähelepanu, mida lasteaiad ja õpetajad ei suuda tihti pakkuda. Oli ka tehtud pakkumine , et vajalik oleks luua lasteaias terviklik tugisüsteem, mis hõlmaks nii logopeedi, eripedagoogi kui ka psühholoogi. Sarnaselt lastevanematele , paluti ka õpetajatel avaldada arvamust seoses erivajadustega laste õppimisele tavarühmades.
Seejärel tuleb leida nende puhul soo/liigi mõiste, mida nimetatakse genus proximum. Kui ühine soov on kindlaks tehtud, tuleb kirjeldada ebavõrdset kohtlemist, mida nim. differentia specifica. (nt lasteaiakohtadel eelistatakse üksikemasid, aga üksikisa tahab ka eelist! järeldame, et eelis tuleb anda kõigile üksikvanematele; nt eristatakse ülikooliharidusega eripedagoogi täiendõppe läbinud eripedagoogist, kes õppis ülikoolis muud, aga kõrgharidus on siiski olemas sellisel juhul ei tohi vähem maksta ühele, puudub mõistlik põhjus) 10. Loeng (19.04) Riigikorraldusõigus. Kõrgemad riigiorganid. Rahvas kui riigiorgan. Rahvahääletus. Erakonnad. Üldosa Seni oleme rääkinud isikutevaheline õigus ehk välisõigus Olemas veel siseõigus ehk isikutesisene õigus: - Organitevaheline ehk interorgaaniline õigus
annaabi.ee 
