Tihedus muutub ka pikki tüve, olles ülemises osas väiksem kui alumises osas. Puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi ja poore. Puidu tihedus suurendab järgmisi puidu omadusi: tugevus, kõvadus, kulumiskindlus, soojusjuhtivus, kütteväärtus, kahanemist paisumist. Absoluutne tihedus- pole ühegi liigi jaoks iseloomustav suurus, sest oleneb puu kasvukohast, -tingimustest ja võib erineda isegi ühe ja sama tüve eriotstes. Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%). Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel). Puitaine tihedus- e rakuseinte tihedus, on kõikidel liiklidel võrdne = m / V = 1530 kg/m3. Puidu tihedus- e puidu loomuliku massi (koos kõikide poorsustega) ja ruumala suhe = m / V. Puidu soojusomadused
2.Saematerjal, liigitus. 3.Värvained, kasutamine. 1.Tihedus- massi ja mahu suhe. Puidu tiheduse puhul mängib suurt rolli niiskussisaldus, tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Ka ruumala tuleb mõõta täpselt, sest kuivades tõmbub puit kokku. Eristatakse absoluutset, keskmist, suhtelisttihedust. Absoluutne tihedus- pole ühegi liigi jaoks iseloomustav suurus, sest oleneb puu kasvukohast, -tingimustest ja võib erineda isegi ühe ja sama tüve eriotstes. Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%). Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel) Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Olenevalt puidu liigist, kasvutingimustest, raieajast sisaldab puit vett: toorena 54-35%, poolkuivana 23- 18%, õhukuivana 18-12%, toakuivana 12-8%.
annaabi.ee 
