protsesside kulgemiseks, samuti soojusenergiaks, mis on vajalik püsiva kehatemperatuuuri säilitamiseks. Õige toitumine tagab inimese organismi normaalse arenemise, säilitab tema tervise, pikendab eluiga ja tõstab tööviljakust. Toidu koostise moodustavad valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, fermendid, mitmesugused happed, mineraalsoolad ja vesi. Need ained ei ole ühesuguse toiteväärtusega ja igaühel neist on organismis eriotstarve. Süsivesikud on toidus suhkruna, tärklisena ja tselluloosina ehk rakukestena. Iga nimetatud süsivesiku liik on erineva tähtsusega. Suhkrud lahustuvad hästi vees, imenduvad kergesti läbi seedeelundite seinte, sattuvad kiiresti verre ja organism võib neid kasutada energiaallikatena. Sellepärast antakse palju suhkrut neil juhtudel, kui on vaja kiiresti täiendada energiavarusid kudedes, näiteks järsu ja tugeva pingutuse puhul sportlastel
metsamaaks ning selguseta (liitumata) metsakultuurideks. Metsaga kaetud metsamaaks loetakse noorendikud täiusega 0,4 ja enam ja ülejäänud puistud täiusega 0,3 ja enam. Metsata metsamaa on uuenemata raiesmikud, põlendikud, hukkunud puistud, lagendikud ja harvikud. Harvikuks nimetatakse keskealisi ja vanemaid puistuid täiusega 0,1-0,2 ja noorendikke täiusega 0,1-0,3. Mittemetsamaad on maa-alad, mis ei ole määratud või on kõlbmatud metsa kasvatamiseks või millel on eriotstarve. Selleks on: a) põllumajanduslikud kõlvikud - põllud, heinamaad, karjamaad; b) veekogud - järved, jõed, ojad, tiigid; c) metsa kasvatamiseks kõlbmatud maad - sood, liivikud, perioodiliselt liigniisked alad; d) eriotstarbelised maad - õuemaad, elektri - ja sideliinid, alalised laoplatsid, metsateed, sihid, kraavid. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi
annaabi.ee 
