liikmeid olid põhikirja ratifitseerinud. Praeguseks on 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. Eesti võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni - ÜRO (United Nations Organization) liikmeks 17. septembril 1991. Lisaks ÜRO põhiorganitele - Peaassamblee, Julgeolekunõukogu ja mitmed komiteed - kuulub organisatsiooni raamistikku veel hulk programme ja eriorganisatsioone, mille liikmeks Eesti on sõltumata kuulumisest ÜROsse. Nende erinevate programmide ja organisatsioonide tegevuses osalemise eest vastutavad teised Eesti ministeeriumid ja ametkonnad. Mõned neist organisatsioonidest - näiteks Ülemaailmne Postiorganisatsioon UPU (asutatud 1874) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization - ILO, asutatud 1919) on märksa vanemad kui ÜRO ise. ÜROsse kuulumisel on tähtsaimaks põhjuseks kahtlemata osasaamine ülemaailmsest
Peasekretär teeb igal aastal raporti ÜRO töö kohta. Eriorganisatsioonid. ÜRO esiorganisatsioonid on iseseisvad rahvusvahelised organisatsioonid, millest mõned eksisteerisid juba enne ÜRO asutamist ning mis nüüdseks on ÜROga seotud koostöölepingute kaudu. Nt: ILO; ITU; UNESCO; UPU; WIPO; IMO. ÜRO süsteemi on eriorganisatsioonid kaasatud koostöölepingutega, mida ÜRO nimel sõlmib majandus-ja sotsiaalnõukogu peale peaassambleelt kinnituse saamist. Selliseid eriorganisatsioone on umbes 16. Eriorganisatsioone kutsutakse osalema majandus-ja sotsiaalnõukogu töös konsultatsioonide eesmärgil. Hääletusõigust neil aga pole. Eriorganisatsioonid informeerivad ÜROd oma tööst ning ÜRO võib neile anda soovitusi. TÜLIDE RAHULIK LAHENDAMINE Artikkel 33 1. Pooled, kes on osalisteks mis tahes tülis, mille jätkumine võiks ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, peavad püüdma tüli lahendada kõigepealt läbirääkimiste, uurimise,
annaabi.ee 
