inimeste murdelist kõnekeelt, jälgides senisest täpsemalt kõnet mõjutavaid sotsiaalseid ja situatiivseid faktoreid. Selle töö tulemused on avaldatud mitmes artiklis (Org jt 1994, Pajusalu jt 1999). Lisaks uuriti Leelo Keevalliku juhtimisel Manilaiu saare murdetava assimileerumist (Grigorjev jt 1997). Erinevate sotsiolingvistiliste eesti keele uurimuste vahekokkuvõtteks võib pidada ajakirja International Journal of Sociology of Language eesti erinumbrit (Hennoste toim 1999), mis sisaldab kokkuvõtva sissejuhatuse eesti keele sotsiolingvistilisest arengust ja uurimisest (Hennoste jt 1999) ning artiklid Raimo Raagilt, Ilse Lehistelt, Anna Verschikult, Karl Pajusalult jt, Jüri Viikbergilt, Triin Vihalemmalt ja Leelo Keevallikult. 19 Leelo Keevallik: -nud/-nd Leele Keevallik uuris oma magistritöös eesti kõnekeele statistiliselt kõige tavalisemat
1989. a Tartu üli kooli TA otsustasid, et lõpetavad ühiskonnateaduste sarja väljaandmise ja Eesti ajaloo küsimuste väljaandmise, selle asemel hakatakse välja andma ajakirja Trames, ilmub tänase päevani, aga see ajaloopanus on väga tagasihoidlik. Ajakiri Tuna, mis hakkas ilmuma 1998. aasta lõpus ja selle väljaandmise vedajaks oli Rahvusarhiiv, sellele on kaasatud ka Tallinna Linnaarhiiv ja Arhivaaride Ühing. 4 numbrit aastas, lisaks 2 venekeelset erinumbrit ja 1 ingliskeelne erinumber. Tegemist on olulise teadusväljaandega. Kolmas tunnusjoon on see, et hakatakse võrreldes varasemaga väga palju arhiiviallikaid publitseerima - eelkõige üksikdokumente, aga teatud perioodide puhul ka korralikud dokumendikogumikud. Akadeemia veergudel on ilmunud 1950. märtsipleenumi stenogramm. Tegelikult see arhiiviallikate publitseerimine ei ole väga edukalt edenenud, sellele võiks rohkem tähelepanu pöörata
annaabi.ee 
