aktsionäride kaitsenorm. Kaks astet- kaks erinevat eesmärki. Kasumi jaotamine Saada ühingust dividende ja selle juures on kehtestatud eelkõige igasugused piirangud, kui palju võib aktsionäridele välja maksta. Keskseks normiks ÄS §276 kapitali kaitse abinõud on need, mille kohta on olemas erinormid, kuid kõigi nende ühisosakd on ÄS § 274 lg 1. See on selles mõttes huvitav norm, sest on üritatud leida lahendus kõikidele erinormidele. Kui rikutakse nõuet, et kapitali ei tohi tagastada, siis on tegemist erinormiga. Dividendi maksmine makstakse puhtast kasumist. Börsiühingutel on kaks strateegiat, ühed maksavad dividente, teised ei maksa Tallinna börsiturul,vähemus maksab. Dividendid makstakse välja nagu palka ( maks peetakse kinni, tulumaks). Tulud kulud = kasum . Puhaskasum = 10 , selle maksamegi välja. Dividendide väljamaksmisega ei tohi tekitada kahju. Kogu kasumit ei tohi välja maksta.
Siin tulevad kõne alla eelkõige asjal esinevad nähtavad puudused. Üürileandja vastutab ka asjal esinevate varjatud puuduste eest. Üürileandja poolt kohaldatavad õiguskaitsevahendid. Nii nagu üürnikul, nii ka üürileandjal on õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid, kui üks lepingupooltest (üürnik) on omapoolseid kohustusi rikkunud. Ennekõike kuuluvad kohaldamisele VÕS üldosa § 101 lg 1 nimetatud õiguskaitsevahendid. Samas tuleb üürileandjal tähelepanu pöörata ka erinormidele, mis on üürilepingu peatükkis ette nähtud. VÕS § 287 tulenevalt, ei saa eluruumi üürnikult üürileandja leppetrahvi nõuda, kui leppetrahvi maksmise kohustus on lepingu ette nähtud. VÕS § 287 kohaselt on kokkulepe, millega lepitakse leppetrahvi maksmises, tühine ja seega leppetrahvi üürnikult nõuda ei saa. Üürilepingu kestvus ja lõppemine Üürileping kehtib lepingu poolte vahel lepinguga kindlaks määratud tähtaja jooksul. Üürilepinguid saab tähtaja alusel
annaabi.ee 
