Isetiheneva betooni prototüübi uuringutega jõuti Tokyo Ülikoolis lõpule 1988. aastal. Üheks esimeseks isetiheneva betooni suuremahulise kasutamise näiteks on maailma pikima,1991-meetrise sildeavaga Akashi-Kaikyo rippsilla trosside betoonist ankurdusmassiivid, millesse valati 290 000 m³ isetihenevat betooni. ITB kasutamine tavabetooni asemel võimaldas tööaega lühendada 20% võrra. Uut tehnoloogiat püüti esialgu hoida saladuses ja betooni toodeti mitmesuguste erinimetuste all nagu NVC (non-vibrated concrete ehk vibratsioonivaba betoon), SQC (super quality concrete ehk superkvaliteetbetoon) või Biocrete. Jaapanlaste 1980. aastate lõpu tehnoloogiline algatus levis siiski, kutsudes esile elava huvi kogu maailmas ning õigustatult võib öelda, et isetihenev betoon on viimase viieteistkümne aasta kõige revolutsioonilisem nihe betoonitehnoloogias. ITB on nüüdseks tunginud nii kaubabetooni kui betoonelementide tootmise valdkonda.
Isetiheneva betooni prototüübi uuringutega jõuti Tokyo Ülikoolis lõpule 1988. aastal. Üheks esimeseks isetiheneva betooni suuremahulise kasutamise näiteks on maailma pikima,1991-meetrise sildeavaga Akashi-Kaikyo rippsilla trosside betoonist ankurdusmassiivid, millesse valati 290 000 m³ isetihenevat betooni. ITB kasutamine tavabetooni asemel võimaldas tööaega lühendada 20% võrra. Uut tehnoloogiat püüti esialgu hoida saladuses ja betooni toodeti mitmesuguste erinimetuste all nagu NVC (non-vibrated concrete ehk vibratsioonivaba betoon), SQC (super quality concrete ehk superkvaliteetbetoon) või Biocrete. Jaapanlaste 1980. aastate lõpu tehnoloogiline algatus levis siiski, kutsudes esile elava huvi kogu maailmas ning õigustatult võib öelda, et isetihenev betoon on viimase viieteistkümne aasta kõige revolutsioonilisem nihe betoonitehnoloogias. ITB on nüüdseks tunginud nii kaubabetooni kui betoonelementide tootmise valdkonda.
annaabi.ee 
