Ta A näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Seda arvutatakse valemi abil: N= , kus N on t võimsus, A töö ja t aja muut. 7. Milliseid erinevaid mõõtühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? Võimsuse mõõtühik on W(vatt), vähem harjumuspärasem on dzaul(J). Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid: voltamper(VA) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr(var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks. 8. Tuletada valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks. Keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks saame valemi: A=Fs F s } N= t F s A N= t Töö 1. Trepisttõusja kogumass m on 41,1 kg. 2. Arvutan katsealusele mõjuva raskusjõu: F=mg 41,19,81m/s²=403,191403,2N 3
Radioaktiivse aine aktiivsus bekerel Bq 1 Bq = 1 s--1 Neeldumisdoos grei Gy J·kg--1 1 Gy = 1 m2·s--2 Ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J·kg--1 1 Sv = 1 m2·s--2 1 20. CGPM, 1995 otsuse alusel on radiaan ja steradiaan dimensioonita erinimetusega SI tuletatud ühikud. 2 Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid. 3 Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks. Mõnedele SI ühikute kord- ja osaühikutele on antud erinimetused. Nimetatud ühikuid (vt tabelid 4 ja 5) võib kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks.
ühikute vaheliste seoste määramisel. Näide 5. Juhti läbinud laeng Q on arvutatav juhti läbiva voolu I ja aja t korrutisena Q = I t. SI süsteemis mõõdetakse voolu amprites ja aega sekundites. Laengu ühikuks saame nüüd [Q]SI = A s = C. Täispikkade tuletatud ühikute kasutamine igapäevaelus on suhteliselt kohmakas, seetõttu on mitmetele enamkasutatavatele tuletatud ühikutele antud oma erinimetus ja -tähis. Eelmises näites toodud SI süsteemi laengu ühikut kutsutakse kuloniks. Erinimetusega tuletatud ühikute tähised on toodud tabelites 2 ja 3. 1.3. Dimensioonvalem Mitme mõõtühikute süsteemi olemasolu tekitab vajaduse teisendada ühikuid ühest süsteemist teise. On selge, et põhiühikute muutmine toob kaasa ka tuletatud ühikute muutumise. Näiteks võttes teepikkuse ühikuks meetri asemel kilomeetri ja ajaühikuks sekundi asemel tunni, saame kiirusühikuks kilomeetri tunnis (1 m s-1 = 3,6 km h-1). Seetõttu on ilmselt soovitav leida niisugune
annaabi.ee 
