Kristlastele endile tähendas ebajumalate austamine kristlusest lahtiütlemist, seetõttu oli ka ohvrite toomine Rooma keisri altarile välistatud. Selline suhtumine aga tekitas kristlaste vastu vaenu ja pahameelt, eriti Rooma riigivõimu hulgas. Arvati, et Rooma jumalate põlgamine toob kaasa nende viha inimeste vastu, seepärast süüdistati kristlasi mitmetes loodusõnnetustes ja ootamatutes sündmustes. Rahva seas levisid kristlaste kohta erinevasd halvustavad kuulujutud, mis olid täiesti alusetud. Sellised kuulujutud tekitasid paratamatult konflikte kristlaste ja mittekristlaste vahel. Aeg-ajalt korraldati kristlaste üle ebainimlikke kohtuprotsesse, püüdes neid surmaotsusega ähvardades Rooma jumalatele ja keisrile ohverdusi tooma sundida, kuna kristlastes nähti mässuõhutamist. Esimestel sajanditel siiski väga palju kristlaste tagakiusamist Rooma keiserriigis ei kohanud. Tagakiusamised ainult
seisuslikud piirid · Uus eliit oli haritud, jõukas ja mõjukas · Valgustusfilosoofia mõju · Eesmärgiks ühiskonna moderniseerimine Talurahvas ja proletariaat · Eliidi kõrval aktiviseerus lihtrahvas · Teised eesmärgid kui eliidil · Motivaatoriks tühi kõht ja aineliselt raske elu · Moodsad eesmärgid puuduvad Tänapäeva tõlgendus III · Kuna Huvigruppe oli palju ja eesmärgid olid erinevasd, tulemuseks olid kaootilised sündmused (ühendajaks vaid rahulolematus) · Revolutsiooni oli võimatu juhtida: Pööras ise enda vastu, nt. vabadusest arenes terror , vabariigist arenes keisririik Liberaalne faas (1789 suvi 1792 sept.) · Märksõna vabadus! · Revolutsioon on populaarne · Eesmärgiks põhiseaduslik monarhia · III seisuse rahvuskogu võttis endale nimeks Asutav kogu (9.7.89) ja hakkas