Kõik detailid on olulised, nende sobimine ja asend ruumis peab looma hoolikalt tasakaalus rahuliku meeleliselt 2 nauditava keskkonna. See on osa jaapanlaste alateadvusest, et hea sobivus tähendab ka head kvaliteeti. Lisaks kõrgetasemelisele tehnoloogiale on väga oluline ka kogu disaini tunnetuslikkus, leiab üks Tanaka kolleegidest. Püütakse asetada ennast kliendi olukorda ja näha autot läbi kliendi silmade. Veidi erinevamal arvamusel on disainer Sakurai. Tema arvates liigume me suunas, kus auto hea välimus ja tehnoloogia uudsus ei ole enam võtmesõnad, ning inimesed otsivad üha enam auto algupärast olemust nii nagu see oli minevikus. Sakurai väärtustab eelkõige jaapani tööstuse meisterlikkust ning rõhutab, et uusi tehnoloogiaid ei tuleks kasutusele võtta ainult üksi tehniliste lahenduste pärast. Nende kolme mehe arutlusest võib siiski leida ühiseid jooni kvaliteedi rõhutamine
See sai selgeks tal juba 1996. aastal, kui ta Kirovogradi oblastist Ülemraadasse kandideerides 92.3% häältest sai. Jäi üle veel ainult üks pisiasi, võita. Muuseas, ta hindas kainelt valijaskonna võitmise eest käivat võitlust. Ees oli väga ränk võitlus kahes suunas. Ühelt poolt astus Julia Tõmosenko Blokile vastu võimupartei, mis oli koondunud liikumise Ühtse Ukraina eest lipu alla. Kutsma käes oli ka kurikuulus administratiivne ressurss, võimalus kõige erinevamal moel mõjutada hääletamist: propagandaga riiklikes telekanalites, häältelugemise vassimine. Teiselt said konkurentideks ka nomenklatuursed opositsionäärid Viktor Justsenko Meie Ukrainast. Tõmosenko ja Justsenko sarnasus, mõlema soov Ukrainat demokraatlikumaks, läänemaailma turumajanduse reeglitega arvestavaks muuta oli aga liiga tugev, et üksteisega mitte arvestada. Nii ei jäänud neil niigi ukraina keelseks Lääneks ja vene keelseks Idaks
TÖÖ ALLIKATEGA JUHISED Ühiskonnaõpetuses on allikateks väga erineva iseloomuga materjalid, mis kajastavad kaasaja ühiskonna toimimist. Ajaloo õppeaine allikaid saab käsitleda ühiskonnaõpetuse allikatena juhul, kui nende abil selgitatakse või analüüsitakse kaasaega. Ühiskonnaõpetuse allikateks on: a) õigusaktid (seadused, määrused, korraldused jne.); b) lepingud; c) statistilised andmed kõige erinevamal kujul (diagrammid, tabelid, aruanded jne.); d) fotod; e) ühiskonnateemalised karikatuurid; f) artiklid kirjutavas ja elektroonilises pressis; g) erinevate huvirühmade suuliselt edasi kantavad tõdemused; h) hinnangud (näiteks intevjueeritavate arvamused, teooriad); jne. Allikatega töötamisel eeldatakse: nendes sisalduva informatsiooni üles leidmist, selle info mõistmist ühiskonna kontekstis ning suutlikkust läheneda allikas sisalduvale teabele kriitiliselt. Kergem on allikaid
annaabi.ee 
