Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"erinevae" - 3 õppematerjali

Kordamisküsimused geneetikas loeng 9 kohta
3
doc

Kordamisküsimused geneetikas loeng 9 kohta

Seotud ainult eukarüood geeniekpressiooniga, sest prokarüootidel nitronid puuduvad. - Alternatiivne splaising - Eukarüoodi transkriptsiooni juures iseloomulikud nähtused: - pre-mRNA splaising ja alternatiivne splaising. Alternatiivse transkriptsiooni mehhanism - Alternatiivne transkriptsioon ­ sama geen võib kodeerida erinevaid valke, sest raku kontrollmehhanismid teevad valiku alternatiivsel transkriptsioonil ekkinud erinevae transkriptide vahel. rna editing, erinevate transkriptsiooni promootorite ja terminaatorite kasutamine, alternatiivne splaising, kromosomaalsed überkorraldused. Valgu isovormid võivad erineda üksteisest veel, lisaks koespetsiifilisusele: arenguetapi, lokalisatsioonilt rakus, funktsioneerimise võimelt, oospetsiifiliselt geeniregulatsioonilt. - Enchancer ­ e võimendaja ­ piirkonnad. Neid piirkondi vajatakse geeni maksimaalseks transkriptsiooniks.

Bioloogia → Geneetika
35 allalaadimist
Kordamisküsimused bioloogia koolieksam 2013 2014
12
doc

Kordamisküsimused bioloogia koolieksam 2013/2014

d) Kohastumine- liigi isendite ühised tunnused mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Nende ehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises. Nt varjevärvus, kuju, mimikri. e) Liigiteke- saab alata populatsiooni sattumisest geograafilisse isolttsiooni. Olemasolev genfond ja lisanduvad mutatsioonid moodustuvad uued kohastumused f) Mikro- ja makroevolutsioon- makro- suurevolutsioon, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Erinevae organismitüüpide teke ja nende evolutsioneerumine. Divergents- alguses sarnased, muutuvad üksteisesed eerinevavamaks. Konvergents- algues erinevad, tekivad sarnased kohastumused Mikroevolutsioon- popul ja liigiseised muutused, gen struktuuri muutumine

Bioloogia → Bioloogia
35 allalaadimist
Konspekt
29
doc

Konspekt

Õigusrikkumise eest võetakse isik vastutusele kui??? tegu oli süüline. Seega on süü õigusrikkumise kohustuslik element. 3) objekt ­ iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või minit suhet, mis oli kaitstus õigusnomidega. Seega on õigusrikkuja käitumine suunatud alati mingite õigustega kaitstud suhete vastu. See suhete ring mida kaitstakse seadustega, on äärmiselt ulatuslik ja erinevae õigusharudes erinev. Tsiviilõiguse objektiks on alati teatud varalised suhted, karistusõiguses aga inimsuse vastased teod, riigi vastased teod, isiku vastased kuriteod jne. 4) objektiivne külg ­ õigurikkumisteks saavad olla vaid inimeste teod, mitte aga nende kavatsused ja mõtted. Seega on õigusrikkumine reeglina aktiivne tegu. Teatud juhtudel on rikkumiseks ka tegevusetus. Tegevusetuse puhul tuleneb õiguslik vastutus isiku

Õigus → Õiguse alused
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun