elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Vanad tööstuspiirkonnad on paljudes linnades muudetud elamu või kaubanduspiirkonnaks. Kapitalistliku linna territooriumil on selgelt eristatavad erineva maksumusega elurajoonid: kõrghoonetega odavakortelistest magalatest kuni suurte kruntide ja luksuslike villadega eliitlinnaosadeni. Sotsialistlikus linnas sellist eristumist ei olnud, kuna maal polnud hinda ja elanike jõukus oli piiratud. Erinebused on hakanud kujunema alles pärast sotsialismi lõppu. Alates tööstusjastu teisest poolest ümbritsevad kõiki suuremaid linnu eeslinnad või linlastest maaelanike asumid. Inimesed on linnast lahkunud ning rajanud elamise odavamasse ja paremasse elukeskkonda. Tänu (auto) transpordile moodustub linnaregioon, mis pole enam maapiirkond ega veel ka päris linn. Linnasektorite kujunemine Aja jooksul on linnad läbi teinud kindlad arengustaadiumid, mille vältel on linnade ruumiline
Päevas võib olla kas üks või kaks tõuse. See oleneb kus maakera puntis antud koht asub. Tõusul ja mõõnal on 18,6 aastane tsükkel. See on seoses kuu tsükliga 29 päeva ja 12 tundi ning aasta 365 päevaga. Lunaarpäev on 24 tundi ja 50 min. Päikese ööpäev on 24 tundi. Hoovused. Hoovused vee horisontaalne liikumine maailmameres. Neid tekitavad: tuuled (triivtuuled), vee tiheduse erinebused (tihedus ehk gradienthoovused), looded (loodete hoovused) ja veepinna kallak (äravooluhoovused). Hoovused võivad olla: · Püsivad (Golfi hoovus); · Perioodilised (India ookeanis mussoonide põhjustatud); · Ajutised; · Soojad (Golfi hoovus on soojema veega kui teda ümbritsev Atlandi ookean); · Külmad (Labradori hoovus). · Magedamad; · Soolasemad; · Pinnavee; · Süvavee; · Põhja.
annaabi.ee 
