Täna seisavad mitmed Euroopa avalik-õiguslikud ülikoolis aga raskuste ees üliõpilaste arv kasvab, ent eelarve mitte. See toob omakorda kaasa õppevahendite nappuse, ülerahvastatud auditooriumid ja õppejõudude rahulolematuse. Üks võimalus vähendada survet ülikooliharidusele on suunata õpilasi ka kutseharidusse, ent selleks peab kutseharidus olema nüüdisaegne ning võimaldama tööturul edukalt toime tulla. Juurdepääsu ning edasijõudmisega seonduvaks erimureks on kujunenud õpilaste koolist väljalangevus. Maailma ulatuses, aga ka Eestis, on põhiprobleem kohustusliku haridustaseme mittesaavutamine, st väljalangemine põhikoolist. Euroopa Liit seevastu pöörab rohkem tähelepanu III taseme õppuritele. Praegu ei lõpeta Euroopas 18-24-aastastest õppijatest kooli ligi viiendik, ka Eestis ja Lätis on olukord enam-vähem samasugune. Võib öelda, et tänapäeva hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine
Täna seisavad mitmed Euroopa avalik-õiguslikud ülikoolid aga raskuste ees üliõpilaste arv kasvab, ent eelarve mitte. See toob omakorda kaasa õppevahendite nappuse, ülerahvastatud auditooriumid ja õppejõudude rahulolematuse. Üks võimalus vähendada survet ülikooliharidusele on suunata õpilasi ka kutseharidusse, ent selleks peab kutseharidus olema kaasaegne ning võimaldama edukalt tööturul toime tulla. Juurdepääsu ning edasijõudmisega seonduvaks erimureks on kujunenud õpilaste koolist väljalangevus. Hariduspoliitika põhiprob: 1.hariduse kvaliteet-riigieksamid ja tasemetööd; rahvusvahelised teadusuuringud õpilaste saavutustasemest ning hariduskulutuste ja saavutustaseme tasakaalust. 2. kartus kaotada konkurentsivõime vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu.3. elukestva õppe juurutamine- tähelepanu pööratakse täiskasvanuharidusele. 4. koolide juhtimise probleemid
annaabi.ee 
