Eesti paekivid lubjakivid ja dolokivid (dolomiidid) on olnud meil ehitusmaterjalidena kasutusel juba ca 3000 aastat, olles puidu kõrval tähtsuselt teine. Pärast vahepealset madalseisu on paekivi kasutus viimasel kümnel aastal taas oluliselt tõusnud. Igal meie paeliigil on oma kasutuskohad, kuhu nad hästi sobivad. Keerulisemaks teeb kasutamise asjaolu, et loodusliku materjalina ei ole paekivi ühtlane ning iga meie paeliik jaguneb omakorda veel paljudeks kihtideks ja erimiteks, mille omadused võivad olla väga erinevad. Paas ja dolomiit on populaarsed ehitusmaterjalid ka tänapäeva eramuehituses. Paekivist on projekteeritud palju erinevas stiilis maju elumaju ning nende juurde müüre ja rinnatisi. Põhjarannikul kasutatakse teekatteks sageli ära elamu vundamendiaugust väljamurtud paekiviplaate. Paekivi murdub eri piirkondades ja kihtides väga erinevalt mõned kihid moodustavad vaid õhukesi, kuni 3 cm paksuseid plaate, teised võivad murduda
uuringuid, kuid lähitulevikus pole Eestis planeeritud seda teha. Nii jääbki Kagu-Eesti paekivi vähem populaarseks kui Põhja-Eesti paekivi. Kuid ennekõike on Eesti paekivi ilus ja vastupidav materjal kui teda mõistlikult kasutada. Igal meie paeliigil on oma kasutuskohad, kuhu nad hästi sobivad. Keerulisemaks teeb kasutamise asjaolu, et loodusliku materjalina ei ole paekivi homogeenne ning iga meie paeliik jaguneb omakorda veel paljudeks kihtideks ja erimiteks, mille omadused võivad olla väga erinevad. [7] BIBLIOGRAAFIA [1] [Võrgumaterjal]. Available: http://www.sandatlas.org/limestone/. [Kasutatud 11.11.2015]. [2] [Võrgumaterjal]. Available: http://www.linnakivi.ee/ . [Kasutatud 11.11.2015]. [3] [Võrgumaterjal]. Available: http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1385_1358.html. [Kasutatud 17 10 2015]. [4] [Võrgumaterjal]. Available: http://www.limestone.ee/et/galerii/paekivi. [Kasutatud 17.10.2015]. [5] [Võrgumaterjal]
Kuumsurvetöödeldakse temperatuuridel, mis on üle metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri. Kuna rekristalliseerumisega kaasneb metalli plastsete omaduste taastumine, siis kuumsurvetöötlemisel deformatsiooni aste ei ole piiratud. Teraste puhul on kuumsurvetöötluse alumiseks piiriks 21. Mahtvormimine ja lehtvormimne Mahtvormimisel toimub pooltoodete või toodete tootmine ümar-, nelikant-, vm ristlõikega mahttoorikust. Mahtvormimse erimiteks on valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine, sepistamine ja vormistamine. Mahtvormimine võimaldab anda tootele või pooltootele lõppkujulähedase vormi, mis ei vaja või vajab minimaalset viimistletavat lõiketöötlust. Lehtstantsimisel ehk lehtvormimisel kasutatakse toori- kuna plekki, samuti lihtmetalli pleki kitsa ribana. Lehtstantsitakse üldjuhul külmalt, kusjuures lehttooriku paksus muutub tavaliselt vähe. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahte gruppi:
Leostumine ehk väljauhutumine. EESTI MULLAD Muldade klassifitseermine Loit Reitami järgi. Klassifikatsiooni suurim ühik on tüüp, mis jaguneb alltüüpideks ja need omakorda liikideks. Tüüp leetunud muld Lk jaguneb näivleetunud muldade alltüübiks ja leetunud muldade alltüübiks. Leetunud muld jaguneb leetumise astmejärgi liikideks nagu nõrgalt, keskmiselt ja tugevasti leetunud mullad. Muldasid võib jaotada ka mulla lõimise alusel erimiteks. Näiteks tugevasti leetunud muld võib olla l, ls, ls1, ls2 ja ls3. Vahel kasutatakse ka grupeerimist. Kõige sagedamini grupeeritakse lähtekivimite iseärasuste alusel. Näiteks karbonaatsed mullad võivad oll aveerismullad, rähkmullad, klibumullad (grupeeritud korese kuju alusel). I. Karbonaatsed mullad K. Need on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil ja põhitunnus on, et kihisemine on kõrgemal, kui 30 cm. Levivad Põhja-Eestis, Saaremaal,
annaabi.ee 
