Siia kuuluvad nt ehitusõigus, maaõigus, majandusõigus jne. Haldusõigust võib liigendada ka: Materiaalõigus reguleerib ettekirjutusi keelde, õigustusi suhetes täidesaatev võim ja isik. Formaalõigus jaguneb: o Organisatsiooniõigus käsitleb haldusorganeis ja nende pädevust o Menetlusõigus reguleerib õiguse rakendamist nii haldusõiguse see kui ka väljaspool. See jaguneb veel omakorda üld- ja erimenetlusteks jne. §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. Õigusnorme on järgmisi: Regulatiivsed on õiguslik tagajärg Konstitutiivsed õiguslik tagajärg puudub Pädevusnormid e organisatsiooninormid Menetlusnormid Legaalmääratlused Diskretsiooninormid Volitusnormid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Haldusõigusnormi reguleerib spetsiifilisi suhteid, mille abil saabki määrata tema olemuse, so teda
on märgatavalt suurem ja aktiivsem roll. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte, seega on kohtul võimalik koguda tõendeid, sest kohtul on kohustus kaitsta avalikku huvi (vt uurimispõhimõtet). Uurimispõhimõtte kohta on riigikohus sedastanud järgmist oma lahendis 3-2-1-65-09. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohtulikeks erimenetlusteks on ka näiteks eraldi seadusega reguleeritud pankrotmenetlus, saneerimismenetlus ja võlgadest vabastamise menetlus. Hagita menetluses saab asja arutada siis, kui selleks on vastav norm materiaalõiguses, muul juhul on võimalik õigusi kaitsta hagimenetluses. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-141-06 leidnud, et vastavalt TsMS § 476 lg-le 1 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel
annaabi.ee 
