• 9 RIIGIKEELT. MAAVARADE POOLEST RIKKAIM. AAFRIKA RIKKAIM RIIK. KRÜGERRAND • MUSTAD POLE ERITI TOIME TULNUD RIIGI JUHTIMISEGA. KURITEGEVUS. AIDS. • SUN CITY. MANDELA LOOBUNUD. SURNUD. • NAMIIBIA SAI ISESEISVAKS HIINA • ESIMEES MAO ZEDONG SURI 1976 (1949-) • KULTUURIREVOLUTSIOONGA 1966. REPRESSEERITI PALJU INIMESI, SH PARTEILASI. • DENG XIOPING TULI TAGASI • JÄI NÖÖRITÕMBAJAKS (2. MEES HKP’S, „HALL KARDINAL“)- HAKATI TEGEMA REFORME • RAJATI ERIMAJANDUSTSOONID- KAPITALISM- ERAETTEVÕTLUS • TÄNAPÄEVAKS KASVANUD ÜLE HIINA • VASTUOLU: VÕIMUL ON IKKA KOMMUNISTLIK PARTEI(SALAPOLITSEI) • LUBATI VÄLISKAPITAL RIIKI • HIINA ARENENUD MAJANDUSLIKULT KIIRESTI • (1-2. RIIK MAAILMAS. OSTIS USA VÕLAKIRJU) • DEMOKRAATIAT POLE • MAAILMA NOORIM POLIITVANG 6 AASTANE • 1989 TULISTATI ÜLIÕPILASI TAEVASE RAHU VÄLJAKUL. TAPETI 5000 INIMEST(PRESSIFOTO) • (HONGKONG HIINALE TAGASI. ERISTAATUS. RAHUTUSED) SÕJAD IRAAGIS
kollektiivmajandid ning taastati talud (maa kuulub siiski riigile). Talupojad said taas õiguse oma saadusi müüa. HIINA Inimestel lubati uuesti tegelema hakata eraettevõtlusega. Esialgu lubati inimestel luua väikeettevõtteid teenindussääfis, hiljem ka teistes majanduse valdkondades (nt pangandus). Tihendati kaubandussuhteid lääneriikidega, lubati riiki siseneda välisettevõtetel ning loodi rannikualadele vabakaubandustsoone (e erimajandustsoonid). Majandusreformide tulemusena ja tänu läänemaailmaga võrreldes odavale ning ulatuslikule tööjõule (tänapäeval ligi 800 miljonit inimest) on Hiina majandus kasvanud alates 1980.aastast keskmiselt 10% aastas ning see on jätkunud kuni 21.saj alguseni. HIINA 2010 möödus Hiina RV nominaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) alusel Jaapanist, tõustes maailma teiseks majanduseks USA järel. Maailmapanga hinnangutel võib Hiina majandus
Lumikate on kvaliteetne. Mäetippudel on palju lund. Mägedes on ulatub lumikatte paksus 13 meetrini. Provintsis on üle 100 suure suusabaasi. Loodus pakub kauneid mägesid, metsi, aasu, jõgesid ja järvi. Käiakse vaatamas virmalisi. Kohalik kultuur on omapärane. On arheoloogia- ja muid kultuurimälestisi. ------------------ Sichuani provints tervikuna on valdavalt agraarne. Valitsus ajab siiski aktiivset majanduspoliitikat ning on rajanud Chengdusse ja Mianyangi erimajandustsoonid. Majanduse maht ja elatustase Sisemaaprovintside seas on Sichuan suhteliselt jõukas, kuigi ta ei suuda võistelda Guangdongi ja teiste rannikupiirkondadega. Sichuani sisemajanduse kogutoodang oli 2002. aastal 488 miljardit jüaani, 2003. aastal 545 miljardit jüaani (9. koht Hiinas). Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 2003. aastal 6270 jüaani (26. koht). Aastal 2000 oli keskmine aastasissetulek linnas 5894 jüaani, maal 2768 jüaani. Töötus oli 1999. aastal ametlikult 3,7%.