poolt. Et tundmaõppida Dukei ja Limbourge on soovitatud lugeda ,,uue aasta kingitused, mis on antud Limbourgidele Dukeilt" 1411 aastal. Aastal 1411 ,,Poliitilne Limbourg" andis Dukeile metraazkauba. Monseigneuri simuleeritud broneerimata, valmistatud vormis raamat , mis oli maalitud puidule. Seal ei ole lehti, kaetud on valge sametiga, kahe hõbeda gilti kremoonidega koos relvade ja Dukeiga. Võib ette kujutada mis üllatus see oli, et Duke saab uue raamatu tema erilistelt, Vendade Limbourgidelt, kuid see oli ainult nali. Limbourg sai kingituseks vaba aasta, millega võis ta teha mida tahes. Näitkes üheksandal novembril 1413 aastal ,Poliitilne de Limbourg, sulane de chambre de monseigneur valab ta nendest kujud (Limbourgidest). Toapoiss tegi selle kingituseks selle eest, et Limbourg oli talle väga meeldiv isik. Ja toapoiss võis jätkata nende juures oma tööd. Dokumendid alates 1408. ja 1409 aastast tunnistavad, et erilised suhted oli Dukeil Limbourgidega
Näiteks dialoogis “Laches”, mille uurimisobjektiks on mehisus. Seal korduv skeem on Platonile tüüpiline ja avab tema metoodika ka üldisemalt. Sokratese tegelaskuju kaudu tahab Platon, et me teeksime endale selgeks, mis on mehisus kui selline, tabamaks mehisuse ideed. Kuigi vestlus lõppeb Platoni varajastele dialoogidele iseloomulikul moel tulemuseta, on olulisim juba öeldud. Oluline on, et suuname oma tähelepanu õigele asjale: erilistelt mehistelt tegudelt mehisusele endale. Mõistlike ja moraalsete olenditena peame me endale selgeks tegema, mis on mehisus vooruse ühe liigina. Kuid selles jõuame selgusele ainult otsides kõiki mehisuse ilmnemisvorme ühendavat tegurit – mehisust kui niisugust, niisiis mehisuse ideed. Platon on kinnitanud, et selline mehisuse idee on olemas. Voorusel on ja peabki olema objektiivne alus, kuna muidu ei saa meil olla puhast teadmist sellest. Et mingi üksik tegu
(d) mõtte- ja eesmärgikohane." Sisemise argumenteerimise punkt 3 juriidiline otsustus ehk punkti 2 suhe punkti 1 on teisisõnu süllogismi lahendamine e subsumptsioon koos imputatsiooniga. Välise argumenteerimise protsess saab alguse tegelikult palju kaugemalt. 5. Õigusliku otsuse täitmisele pööramine. Selle staadiumi põhitegevus on õigusliku otsuse tegelik elluviimine. Õiguse kohaldamise juhul ei realiseeru õiguslik otsustus iseenesest, vaid piltlikult vajab abi erilistelt institutsioonidelt ja ametiisikutelt. See tähendab, et näiteks kohtunik ei kohalda vahetult ise kohtuotsust, st ei vii seda vahetult täide. Omaette staadiumina käsitlemine johtub veel asjaolust, et otsuse õiguspärasel täideviijal võib olla seadusest tulenev teatud diskretsiooniõigus. Sellisel juhul on tegemist olustikuga, kus tõlgendamise objektiks on täitmisele kuuluv otsus. Sellisel juhul võib ilmneda otsuse
annaabi.ee 
