teeb. Kuna kuulmishälbega arengupuudelapsi on üsna vähe, on vaja õppimisvõimalus tsentraliseerida. Mõned lapsed käivad erikoolis, kus kõik lapsed on kuulmispuudega. Eestis tegutseb kaks kuulmislangusega laste erikooli: Tallinnas Heleni kool ja Tartus Hiie kool. Osa lastest elab koolist kaugel, ning jääb kooli kogu nädalaks, sõites koju vaid nädalavahetuseks. Mõned lapsed käivad ka tavakoolis. Tavakoolis peaks õpetajatel olema vastav koolitus. Ka lasteaedasid on nii tava- kui ka erilasteaedasid. Erilasteaias saab laps käia iga päev logopeedi tunnis ning kasvatajad on eripedagoogilise haridusega. Tavalasteaias saab logopeedi olemasolul laps tema abi kasutada, kuid mitte nii suures mahus. Eestis on mitmel kuulmislangusega õpilasel koolis abiks tugiisik. Kui lapsed käivad koolis, on väga tähtis, et vanemad teeksid tihedalt koostööd õpetajatega. Oluline on ka valida selline kool, mis sobib lapse vajadustele ja võimetele kõige paremini.
1.7. Lastehoiuteenus Laste õpetamisel ja kasvatamisel lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud alushariduse riiklikust raamõppekavast. Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele loob valla- või linnavalitsus keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele võimalused arenemiseks kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. Puudega lastele võib KOV asutada ka erilasteaedasid juhul, kui tavalasteaedades puuduvad võimalused sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab KOV volikogu.. 7 Kas laste hoolekanne on tõhus? Psühholoogilisest aspektist vaadatuna peetakse lapsele parimaks väikses koosluses kasvamist.
annaabi.ee 
