Raskemal juhul esineb unisus, segadus, krambid ning laps võib isegi kooma langeda. Sellisel juhul tuleb laps külili panna, eemaldada suust toidujäägid ning määrida suhu põse limaskestale mett, siirupit või glükoosigeeli. Eestis on vähe lasteaedasid, mis võtavad diabeedihaigeid lapsi vastu, ideaalis võiksid kõik 500 Eesti lasteaeda neid vastu võtta. Ei taheta võtta nii suurt vastutust ning pigem suunatakse neid erilasteaedadesse, mis on tegelikult vale, sest lastel pole arengu probleeme, vaid nad lihtsalt vajavad rohkem hoolt ning tähelepanu. Iga laps väärib võrdset hoolt ning armastust ning seepärast on vaja teha üsna palju tööd veel, et diabeedihaigeid lapsi võetaks vastu samamoodi nagu terveid lapsi.
Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad ja samuti nende arv on ebapiisav ning erivajadustega lapsed õppivad tavalasteaedades. Seega on oluline uurida, kuidas erivajadustega lapsi lõimida tavarühma keskkonda ning muuta lasteaias käimine tulemuslikumaks nii erivajadustega lapsele kui ka tema erivajadusteta kaaslastele
annaabi.ee 
