26 4.5. LÕHKEAINETE KASUTAMISE KÕRGKULTUUR LK. 26 4.5.1 Vormitud (disainitud) laengud LK. 26 4.5.2 Torulaengud LK. 27 4.5.3 Tibatillukesed laengud, mis suurt mürtsu teevad LK. 27 4.5.4 Elektripirnipommid LK. 27 4.5.5 Raamatpommid LK. 28 4.5.6 Telefonpommid LK. 28 5.0. SPETSLAENGUD VISKERELVADELE JA MÜRSKUDELE LK. 28 5.1. SPETSLASKEMOONPRIMITIIVSETELE VISKERELVADELE LK. 28 5.1.1 Vibu- ja ammunooled LK. 28 5.1.2 Puhkpüssi laengud LK. 29 5.1.3 Lingude ja kadade laskemoon LK. 29 5.2. ERILASKEMOON TULIRELVADELE LK. 29 5.2.1 Püstolite laskemoon LK. 29 5.2.2 Vintpüsside laskemoon LK. 30 5.3. HEITRELVAD (SURVEGAAS) LK. 30 5.3.1 177 kaliibriga B.B. püssi laskemoon LK. 30 5.3.2 22 kaliibriga haavlipüssi laskemoon LK. 30 6.0. RAKETID JA KAHURID LK. 30 6.1. RAKETID LK. 30 6.1.1 Harilik rakettpomm LK. 31 6.1.2 Suure laskeulatusega rakettpomm LK. 32 6.1.3 Mitme lõhkepeaga rakettpommid LK. 32 6.2. KAHURID LK. 33 6.2.1 Harilik torukahur LK. 33 6.2.2 Rakette tulistav kahur LK. 33 7.0
salvedesse; · erilaskemoona puhastamine; · erivahendite töökorda seadmine (patareide vahetus raadiotel jne.); 94 · individuaalse maskeeringu teostamine; · vajadusel esmaabi endale või lahingpaarilisele. Ettekanded jaoülemale: · tehakse jao võitlejate numbrite järjekorras; · varustuse puudused (võib ära jätta, kui puudusi ei esine); · laskemoon (täissalvelise täpsusega); · erilaskemoon (tükiarvuliselt); · erivahendite olukord; · haavad, vigastused. Näide: Nr. 1; 5 ja pool salve laskemoona; 3 käsigranaati ja 1 suitsugranaat; raadiojaam töökorras; vigastusi ei ole 95 2.11 SÕDURI LIIKUMISVIISID Kui liikumisviisi ei ole kästud, peab sõdur selle ise valima, arvestades maastikku ja olukorda. KÄIMINE (PILT 2.86) Kasutatakse: · vaenlase ohu puudumise korral; · kui maastik pakub piisavalt varjet;
annaabi.ee 
