mõistetava määratluse puudumine, mistõttu üldise enesehinnangu mõõtmiseks on kasutatud mitmeid erinevaid küsimustikke. Ka võivad ühemõõtmelisi skaalasid mõjutada vastandamistendents. Skaala on ka tundlik sotsiaalselt soovitava vastamise suhtes, kus inimesed kalduvad nõustuma pigem positiivselt sõnastatud väidetega. 1.2.2 Summaarne enesehinnagu mudel See on meetod, mille kohaselt ei summeerita väidetele antud vastuseid, vaid võimalikult erilaasetele omadustele antud hinnanguid (nt akadeemiline, sotsiaalne, füüsiline) ühtseks enesehinnangu üldnäitajaks. Mudel lähtub ideest, kus inimene hindab pidevalt oma erinevaid omadusi ja oskusi. Kõik need hinnangud kas suurendavad või vähendavad enesehinnangt. Mudeli suurimaks probleemiks on see, et hinnatavaid omadusi on potensiaalselt lõputu hulk, sest erinevad inimesed peavad oluliseks ja hindavad enda juures erinevaid asju. Probleemiks
Mudeli suurimaks probleemiks on ühtse ja üheselt mõistetava määratluse puudumine, mistõttu üldise enesehinnangu mõõtmiseks on kasutatud surel hulgal erilaadseid küsimustikke. Ka on ühemõõtmelised skaalad eriti tundlikud vastandamistendentsi ja sotsiaalselt soovitava vastamise suhtes, kus inimesed kalduvad nõustuma pigem positiivselt sõnastatud väidetega. Summaarne enesehinnagu mudel- meetod, mille kohaselt ei summeerita väidetele antud vastuseid, vaid võimalikult erilaasetele omadustele antud hinnanguid (nt akadeemiline, sotsiaalne, füüsiline) ühtseks enesehinnangu üldnäitajaks. Mudel lähtub ideest, kus inimene hindab pidevalt oma erinevaid omadusi ja oskusi. Kõik need hinnangud kas suurendavad või vähendavad enesehinnangt. Mudeli suurimaks probleemiks on see, et hinnatavaid omadusi on potensiaalselt lõputu hulk, sest erinevad inimesed peavad oluliseks ja hindavad enda juures erinevaid asju. Probleemiks on veel asjaolu, et hinnangute