1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul
Rikkamad uusrikastest ostavad küll ära vanu mõisaid, aga nagu Repton kurdab oma karjääri lõpupäevil: "inimesed pigem korjavad varandust kui naudivad seda; nad püüavad suurendada oma äsjaostetud mõisate väärtust, aga mitte nende ilu." (1816). Esimeseks katseks ületada võõrastust masina poolt tehtud enneolematute asjade ja hoonete suhtes oli nende ehtimine. Tööstustooted rüütati harjumuspärasesse dekoori. Tööstuskunstnikud õppisid erikursustel ornamente joonistama, arhitektid "töötasid stiilides" (tekkisid neogootika, neoklassitsism, neobarokk) või ühendati erinevate ajastute dekoori eklektilisteks kogumiteks, millega kaeti hoonete ja esemete inseneristruktuur. 19. sajandi esimesel poole aedades ja parkides oli veel valitsev pitoreskne-maastikuline stiil. Kuid tasapisi hakati üles soojendama ka vana "traditsioonilist" inglise aiakunsti selle terasside ja pügatud hekkidega
annaabi.ee 
