täiendavate kuivendusvõtetena raske lõimisega muldadel. Peamised hüdromelioratiivsed kuivendusviisid: kraavkuivendus drenaaž polderkuivendus vertikaalkuivendus kolmatsioon üleujutuse reguleerimine luhtadel. Enamikel juhtudel kasutatakse kaht esimest kuivendusviisi (kraav-ja drenaažkuivendust), mida sellepärast ka põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. 18. Jääksoode kasutamise võimalused Jääksoode kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduses. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veerežiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks
muld. KUIVENDUSVIISID JA VALIK.Agromelioratiivne kuivendus. Hüdromelioratiivne kuivendus . Peamised hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on kraavkuivendus, drenaaz, polderkuivendus, vertikaalkuivendus, kolmatsioon ja üleujutuse reguleerimine luhtadel. Enamikel juhtudel kasutatakse kaht esimest kuivendusviisi (kraav-ja drenaazkuivendust), mida sellepärast ka põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. polderkuivendus tähendab liigvee kõrvaldamist tammidega kaitstud maa-alalt pumpamise teel. Vertikaalkuivenduse puhul on tegemist vee ärajuhtimisega vertikaalsuunas: püstdreenidest vee väljapumpamise või juhtimisega sügavamatesse vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on
Need aitavad sel juhul kõrvaldada liigvett künnikihist. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel. Nende mõjuulatus piirdub tavaliselt künnikihiga. Hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on: 1) kraavkuivendus e. kraavitus, 2) drenaaz, 3) vertikaalkuivendus, 4) polderkuivendus, 5) kolmatsioon 6) üleujutuste reguleerimine. Nendest kahte esimest loetakse põhikuivendusviisideks, ülejäänud on erikuivendusviisid. Kraavkuivenduse e. kraavituse korral rajatakse kuivendatavale alale süstemaatiline kraavide võrk, mis võtab vastu sealt tuleva liigvee ja juhib selle eemale. Kraavkuivendusega võib alandada kõrget põhjaveeseisu, ära juhtida pinnavett ning pealevalguvat põhja- ja pinnavett. Oma mitmete oluliste puuduste tõttu on kraavitus valdavaks kuivendusviisiks vaid metsamaade kuivendamisel. Drenaaz rajatakse maa-aluse torustikuna. Varem nimetati teda soome keele eeskujul ka salakraavituseks
2) agromelioratiivseteks kuivendusviisideks. Esimesed on põhilised, teisi kasutatakse vaid põllumajandusmaadel täiendavate kuivendusvõtetena raske lõimisega muldadel. Peamised hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on kraavkuivendus, drenaaz, polderkuivendus, vertikaalkuivendus, kolmatsioon ja üleujutuse reguleerimine luhtadel. Enamikel juhtudel kasutatakse kaht esimest kuivendusviisi (kraav-ja drenaazkuivendust), mida sellepärast ka põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. Et viimastel metsakuivendusega enamasti otsest seost ei ole, ei leia nad edaspidi üksikasjalisemat käsitlemist. Nimetagem siinjuures vaid niipalju, et polderkuivendus tähendab liigvee kõrvaldamist tammidega kaitstud maa-alalt pumpamise teel. Vertikaalkuivenduse puhul on tegemist vee ärajuhtimisega vertikaalsuunas: püstdreenidest vee väljapumpamise või juhtimisega sügavamatesse vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna