NS artikli 212 lõigete 1 ja 2 järgseks karis- tuseks oli kõikide seisuslike õiguste kaotus ning lõike 1 puhul tähtajatu sunnitöö ja lõike 2 puhul 12–15 aastat sunnitööd. Võrreldes karistuste erinevust, on ilmselge, et vaimuliku tapmist peeti palju raskemaks ja olulisemaks süüteoks kui tavainimese kavatsetud tapmist. Sellist eristamist UNS-s ei esinenud. Seda võib seletada sellega, et UNS koostajad ei näinud vaimuliku tapmises erikoosseisu, mida oleks vajalik olnud sätestada UNS usuvastaste süütegude peatükis. Vaimuliku tapmine oleks pidanud olema lahendatud UNS isikuvastaste süütegude koosseisude raames, kuid kuna UNS-s isikuvastaseid süütegusid ei reguleeritudki, tuli kohtul rakendada vananenud NS sobivaid usuvastaseid õigusnorme või NS tapmise üldkoosseisu. Artikli autori käsutuses pole ühtegi kohtulahendit vaimuliku tapmise kohta. Seega pole võimalik asuda
samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist (VÕS § 335 teine lause). - - AÕS § 84 lg 2 sätestab kahju hüvitamise nõude erikoosseisu. Selle sätte kohaldamise seisukohalt ei ole tähtsust, kas omavoli tarvitanud isik oli kahju tekkimises süüdi, st kas ta oli omavoliliselt hõivatud asjade suhtes hoolas või mitte. - Kahju hüvitamise erikoosseisu korral ei kohaldu VÕS § 1043 jj. Kahju hüvitamise erikoosseisude korral tuleb siiski kohaldada VÕS 7. peatüki sätteid, mis reguleerivad kahjuhüvitisnõude ulatust. Ka AÕS § 84 lg 2 puhul kohalduvad kõik VÕS 7. peatüki sätted,
annaabi.ee 
