· liialt kõrge temperatuur koldes mis võib kaasa tuua põlemisproduktide dissotsiatsiooni Õige õhukoguse ja hea segunemise korral q3 sõltub kolde mahulisest erikoormusest. Optimaalne kolde mahuline erikoormus, kus q 3 on minimaalne sõltub kasutatavast kütusest, põletustehnoloogiast ja kolde konstruktsioonist. Soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest moodustab 0-2% mahulisel erikoormusel qv = 0,1 - 0,3 MW/m3. Kolletes, kus leiab aset intensiivne kütuse põlemine qv = 3 10 MW/m3 ja soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest puudub. 126CO + 108H 2 + 358CH 4 q q3 = t V k . g (1 - 4 )% 8-4 Qk 100 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st
JUHTME OLEKU VÕRRAND Normaalselt tuleb ülaltoodud võrdlus ja edasine arvutus teha ankrupiirkonna taandatud visangu /ruling span/ l jaoks: l = ∑ ln3 ∑ ln kus ln on ankrupiirkonna n-nda visangu pikkus. Pinged juhtmes arvutatakse juhtme oleku võrrandi abil: γ 2E l 2 γ 02El 2 σ− = σ0 − − αE ( t − t 0 ) 24σ 2 24σ 02 Võrrand võimaldab arvutada juhtmes esineva tõmbepinge σ erikoormusel γ ja temperatuuril t, kui on teada nn lähtesuurused σ0, γ0 ja t0. Viimased leitakse kriitiliste visangute alusel. Võrrand sisuliselt kuupvõrrand: σ3 ± A σ2 = B Võrrandi abil arvutatakse pinged kõigi eelpool toodud arvutuslike koormus- kombinatsioonide puhul. Need pinged on vajalikud ka mastide arvutamiseks avariilistel koormusjuhtumitel. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 26
annaabi.ee 
