teisiti. Komisjon annab soovitusi nõukogule, kes volitab komisjoni alustama vajalikke läbirääkimisi. Nõukogu ja komisjon tagavad selle, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitavad lepingud vastavad liidusisesele poliitikale ja eeskirjadele. Komisjon peab läbirääkimisi, konsulteerides erikomiteega, mille nõukogu määrab selle ülesande täitmisel komisjoni abistama, ning niisuguste juhiste raames, mida nõukogu peab vajalikuks komiteele anda. Komisjon annab erikomiteele ja Euroopa Parlamendile regulaarselt aru läbirääkimiste edenemise kohta. Erinevad koostöövormid • Euroopa Majanduspiirkonna riigid (EEA) – Norra, Liechtensteini ja Islandi õigus tegutseda Euroopa Liidu ühtsel turul. Šveitsil on sarnased õigused, aga ei ole EEA liige. • Euroopa Liit ja kandidaatriigid – erireeglid vastavalt assotsieerumislepingutele. • Euroopa Liit ja bilateraalsed kaubanduslepped – paljud lepped WTO õigusraamistikus, aga ka
Hiljem on öeldud, et ka NL füüsikute pakutud variant oleks ka tulemuseni viinud. Vahetult sõja järel Stalin selgelt panustas kopeerimisele. 20.aug 1945 asutati I erikomitee, 10kond päeva pärast ameeriklaste aatompommi katsetamist jaapanlaste peal, selle erikomitee ülesandeks oli aatompommialaste tööde ja protsessi koordimeerimine. Selle etteotsa nimetati Lavrenti Beria, kes Stalini silmis oli kõige sobilikum juht. Erikomiteele anti erivolitused, mis tähendas, et erikomitee korraldused olid kohustuslikud kõigile ettevõtetele, nende käsutusse anti sisuliselt piiramatu rahaline ressurss, ka inimtööjõud oli komitee käsutuses. Väga olulist rolli etendas GULag. Lisaks loodi veel 2 teist erikomiteed. Erikomitee nr 2 ja erikomitee nr 3. Nr 2 hakkas kureerima raketitehnika väljatöötamist, eesotsas G.Malenkov, rajati 1946. Erikomitee nr 3 ülesandeks oli raadiolokatsioonialased uurimistööd, juhiks M
annaabi.ee 
