AUTORITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk) ja see on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides teisitimõtlemist ega välista isegi demokraatlikke elemente: valimisi, parlamendivõitlust, opositsiooni jm. Autoritaarsed riigid tekivad sageli seal, kus pole kujunenud võistlevat demokraatiat, kus pole olnud õigusriiki ega tunta liberaalset ideoloogiat, kus puudub pikaajaline demokraatia kogemus. Praktikas esineb palju segavariante, kuid enamik mittedemokraatlikest riikidest on praegu või on olnud varem autoritaarsed (ligi 2/3 maailma riikidest). Need võib omakorda tinglikult liigitada järgmiselt: · Bürokraatlik-militaarne...
suureneb see aga võimu tugevdamisel. Massirepressioonid on autoritaarsetes riikides relvastatud jõudude ülesandeks, totalitaarne terror tuleneb ideoloogiast ja selle teostamisel töötavad riigiaparaadiga käsikäes ka mitmesugused organisatsioonid (salapolitsei, SS, KGB jne). Totalitaarsetes riikides kaob kohtute sõltumatus (need politiseeritakse), kuid autoritaarsetes riikides toimub kohtumõistmine siiski iseseisvalt ja tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse erikohtutes. Ka repressioonide tase on eri totalitaarsetes süsteemides erinev. Kui võrrelda fasistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad. Samas on mitmeid tunnuseid, mis on ühised mõlemale reziimile: · ametlik ideoloogia; · üks, eliidi juhitav massipartei; · terroristlik politseikontrollisüsteem; · täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle; · relvamonopol (sõjavägi allub rangelt parteilisele kontrollile);
annaabi.ee 
