osaks või jääda oma pere liikmeks ning säilitada seega oma vara. Lapsed jäid viimasel juhul küll siiski mehe perekonna koosseisu, sest põlvnemist arvestati Roomas isaliini pidi. Leskesid ja eriti noori naisi ärgitati uuesti abielluma nii meditsiinilistel põhjustel kui ka ühiskonna silmis taas voorusliku ning auväärse abikaasa ning ema rolli täita. Igal juhul oli naised, kes lesestumise või lahutuse järel üksinda jäid tihtipeale raskes olukorras, jäädes sõltuma erikohtlemisest võimudelt või suguvõsa (vanemate meeste) abist. Üldiselt oli rooma naisel aga võrreldes näiteks kreeka naistega tollel ajal oluliselt rohkem vabadusi. Erinevalt kreeka naistest, kes olid kodudesse praktiliselt vangistatud ning ei osalenud sotsiaalses elus, mõisteti rooma naise rolli kui oma mehe kaaslast ning abilist, kes on tema kõrval pidusöökidel ja koosviibimistel (kuigi neil polnud varase vabariigi ajal lubatud
2 koopiat 2. koopia Statistikainspektorile, parteigenosse Korherrile Berliin SS-Reichführer sai Teie statistilise aruande „Euroopa juudiküsimuse“ lõpliku lahendamise kohta. Ta soovib, et üheski kohas ei räägitaks „juutide erikohtlemisest“. Lehekülg 9, punkt 4 peab olema: „Juutide transportimine idaprovintsidest Vene idaossa: Veeti Kindralkubermangu laagrite kaudu ... Warthegau laagrite kaudu ...“ Teistsugust sõnastust tarvitada ei tohi. Tagastan Teile SS-Reichführeri poolt viseeritud eksemplari palvega teha vastavad parandused 9. leheküljele ja see siis jälle tagastada. SS-Obersturmbannführer
annaabi.ee 
