olemuse, et seejärel leida õpilast toetavad lahendused, mille rakendamisse panustavad ühiselt kõik osapooled. HEV õpilaste toimetulekut koolis saab toetada mitmel viisil: • Toetades õpilase õpet tavaklassis, rakendades abiõpetajat vm toetavat personali. • Viies osaliselt õpet läbi ajutiselt või püsivalt rühmades (nt õpiabi- või tasemerühmad) või individuaalselt. • Osutades tugispetsialistide (eri- ja sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) teenuseid. • Moodustades eriklasse erivajadustega õpilastele. KIP - kerge intellektipuudega lapsed. Kohandused õppe sisus: Järgida tuleb riiklikku õppekava ning püsida vastava klassi kindla aine raamides. Teema käsitluse sügavus. Peateemad jäävad samas. Alateemade seas võiks jätta mõned vahele, muuta järjekorda või teha hoopis järgmisel aastal. Õppida tuleb kõige (elulisemaid) olulisemaid teemasid, ilma milleta ei saa järgmises klassis hakkama
Mõned õpilased eelistavad panna oma lapsed tulevikus erakooli, väites, et hariduse kvaliteet on seal parem kui riiklikus keskkoolis. Erakooli klassides on vähem õpilasi ja sellest johtuvalt õpetajate suurem tähelepanu igale õpilasele. Kuid mõni eelistab riiklikku üldhariduskooli - ilma eriklasside ja kallakuteta tavalist keskkooli, mille eeliseks on ühtlased teadmised igas ainevaldkonnas, mis pidavat hõlbustama edasist erialavalikut. Enamik eelistab teada- tuntud, s.t nimega koole, eriklasse või süvendatud keele-, arvuti- või majandusõppega klasse. Teatud hulk pragmaatikuid leiab, et tänapäeva tingimused kohustavad lapsevanemaid võimaldama oma lastele ajakohast haridust, mis aitaks lastel tulevikus leida tulutoov töö ja parajasti moes olev eriala. Võõrkeelte ja arvuti õppimine on kindel tingimus tänapäeva keskkooliõpilaste silmis tegemaks üht või teist kooli piisavalt heaks, et panna sinna oma lapsi.