spetsialiseeritud kaubandusvõrk. Hoolimata nende mitmesuguste üleliiduliste ja vabariikliku alluvusega kaubandussüsteemide ja organisatsioonide rohkusest, moodustas nende jaekäibest 1941.aasta esimesel poolel väga väike osa, sest nende tegevus oli alles organiseerimisjärgus. Kommertskaubanduse (vabakaubanduse põhimõttel töötav kaubandusvõrk ) arendamiseks ja valmistamaks ette vabakaubandusele üleminekut loodi "Glavosobtorg"(erikaubandus). Tallinnas avati kommertskauplus Raekoja kõrval tolleaegses suurimas kaupluses, kommertsrestoran avati "Pariisis" ja kommertskohvik "Tallinnas". "Glavosobtorgi" ettevõtted asusid ka Tartus ja Pärnus. Kommertsettevõtetes pöörati suuremat tähelepanu teeninduskultuurile, kuid hinnad olid seal tunduvalt kõrgemad. Moodustati ka Lääne Raudtee restoranide ja einelaudade Eesti Kontor. Vaatamata kaubandusvõrgu arengule (Lisa 1.) ja kaubandusressursside kasvule ei
Mikrostruktuuri avavate tunnuste arv sõltub makrostruktuuri iseloomustamiseks kasutatud tunnuste arvust. Eeltoodut arvestades võib jaekaubandusettevõtteid liigitada 14 tunnuse alusel (vt. joonis 10). . Omakaubandus Sortimendikaubandus Riski ülevõtmine Võõrkaubandus Sortiment Alakaubandus Komisjonikaubandus Erikaubandus Erakaubandus Uute kaupade kaubandus Omandivorm Kauba seisund Kasutatud kaupade kaubandus Avalik kaubandus Vanade kaupade kaubandus Paikne kaubandus Teeninduskaubandus
annaabi.ee 
