Veeseadus Koostajad: Seaduse ülesanne Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. Vee ja veekogu kasutamine Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega. Inspektor tuvastas, et osaühing võttis pumbajaama kaudu vett 14 000 kuupmeetrit rohkem kui talle vee erikasutusloaga oli lubatud. Keemiatööstus on veemõõtjad küll paigaldanud, kuid need ei töötanud. 2003
3. VEEKAITSE Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund. Seadusega piiratakse vee kaitsmiseks paljusid tegevusi. Näiteks tuleb reostunud vett enne veekogusse juhtimist puhastada, veekogude läheduses ei tohi kasutada taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada külmunud pinnasele, väetisi võib kasutada piiratud kogustes hektari kohta jms. Need piirangud on toodud veeseaduses. Vee ja veekogu kasutamine toimub kas avaliku kasutamisena või erikasutusena. · Avalik kasutamine on näiteks suplemine, veesport, kalastamine (siis peab jälgima kalapüügiga seonduvaid seadusi) ja see on tasuta. · Erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba, mille eest tuleb maksta tasu. Erikasutusloaga lubatakse saasteainete pinnasesse või vette juhtimine või näiteks veekogudest veevõtmine. Veekogule või vee seisundile tekitatud kahju hüvitamiseks tulebki maksta tasu. Lubasid väljastab keskkonnaamet. 3.1. VEEKOGUDE LÄHEDUSES LIIKUMINE
piiriveekogude Eestis paiknevad osad( nt Peipsi järv), Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Tegemist on nn „riigi veekogudega“, mis kuuluvad riigile. Avalikud veekogud ei ole tsiviilkäibes. Veekogu kasutamine § 6 Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena. Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus. Avalikud veekogud Tartumaal nt on Laeva, Kensi, Alatskivi paisjärved, Rõngu, Elva, Kavilda jõed jpm). Vee erikasutus § 8 Vee erikasutuseks peab kasutajal olema luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek.
annaabi.ee 
