ainult välispiirete lisasoojustus või ainult ventilatsiooni soojustagastus). Üksiku komponendi muutmisel arvutatud energiatõhususarvu on võrreldud arvutuste algolukorras arvutatud energiatõhususarvuga. Energiatõhususarvu muutust võrreldes esialgsega on väljendatud üksiku meetme kasutamisel saadava võimaliku energiasäästu protsendiga. Esimese etapi tulemustes on välja toodud üksikute renoveerimismeetmete mõju energiatõhususarvule ja kütteenergia erikasutusele. Töö teises etapis koostati näidispaketid erinevate renoveerimislahenduste ja energia- märgise klasside saavutamiseks. 11.2.1.2 Analüüsitud energiatõhususmeetmed Energiatõhusus on tervik, mistõttu energiatõhususmeetmete väljatöötamisel tuleb lähtuda summaarsest energiakasutusest, arvestades ka energiaallika keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heitmeid, ehk tuleb lähtuda summaarsest primaarenergiakulust. Ainult kütteenergia netovajadusele keskenduda ei tohi
vaid erinevate osade suunda andva mõju väljatoomiseks, mis võib aidata renoveerimisjärjekorra koostamist, kui ei tehta kõike korraga. Siiski tuleb alati eelistada elamu korraga tervik- 93 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I renoveerimist. Üksikute renoveerimismeetmete mõju energiatõhususarvule ja kütteenergia erikasutusele vt. Tabel 8.5. Tabel 8.5. Elamu renoveerimisvariantide energiakasutus ja -sääst Renoveerimismeede Energiatõhususarv ja Soojusenergia erikasutus (ruumide küte, selle protsentuaalne ventilatsiooniõhu ja tarbevee soojen- vähenemine võrreldes damine) ja selle protsentuaalne vähene-