taktivaeseks, labaseks ja omaviisi heasüdamlikuks, ütles nii mitmeidki kordi, et miks ei saaks koos olla rikas naine ja vaene mees? Oskar oligi just seda meelt, et mees peaks ikkagi jõukam olema ja naist üleval pidama. Minu meelest selline jäärapäine arvamus toonitab jällegi, et Oskar ei olnud lihtsalt valmis Erikaga suhet alustama. Pereema ütles õigesti, et kui ta sedasi edasi jätkab, siis ta lõpuks jääbki üksinda. Samas kui Oskar maale pere juurde läks, tundis ta Erikast suurt puudust, isegi ta õde märkas seda. Jahiretkelt tagasi jõudes ei olnud Oskaril kaasas jänest, mille ta oleks pidanud söögilauale tooma. Ta õde mõistis, et Oskari mõtted on hoopis mujal, ta mõtleb kellestki. Oskar seevastu ütleski, et jänesed ja elu jooksevad meist mööda. Teisest küljest võib seda armastust vaadelda kui Oskari fantaasiat. Erika ja Oskari vahekorra komplitseeritus algab sellest, et barjäär nende vahel on suhtelise iseloomuga. Erika
Reaalsus tabas neid aga siis, kui hakati tulevikule mõtlema. Erika oleks Oskari nimel teinud kõik, ära põgenenud, end kompromiteerinud, mida iganes vaid, et saaks temaga koos elu alustada. Oskari ettekujutus tulevikust oli veidike realistlikum. Tema pidi olema perepea ja naist ülal pidama. Kardetav koondamisteade ja teadmatus tuleviku ees varjutasid tema usku. Murdepunktiks osutus kohtumine Erika vanaisaga. Vanaisa oli endisest kõrgest soost ja erinevalt Erikast, kes vanadest aegadest midagi ei teadnud, oli tema võrdlemisi kindlalt kinni vanades traditsioonides. Ta ei uskunud Oskari kindlameelsusesse, pidas teda ilma põhimõteteta ning jumalata meheks, kes ei suudaks Erikaga koos tulevikku minna. Oskari õpingud olid pooleli jäänud osalt rahalistel põhjustel kuid ka huvi puuduse tõttu. Ta ei näinud korporatsioonidel mõtet ning ei suutnud ka seega vanaisale end tubli korporandina esitleda. Ta ei pidanud end ka pärast seda enam
annaabi.ee 
