Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu. Õigenurksed (konformsed): nurk kahe suuna vahel on alati õige, kuju esitatud moondevabalt, moondellips on ringjoon, meridiaan risti paralleeliga, suureM topo.kaardid, erikaardid. Õigepingsed (ekvivalentsed): pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väikeM kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta). Õigepikkulised (ekvidistantsed): teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (raadiolokatsioon). Vähimmoondelised: põhilised moonutused viidud miinimumi, väiksemõõtkavalised teemakaardid. Sobedad/kokkuleppelised/konventsionaalsed projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid). 31. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse? Aspekt tähistab abipinna või ka standartjoone arienteerumise suunda. Eristatakse: normaalaspekt , põikaspekt , kaldaspekt
moondeellips on ring, meridiaan risti paralleeliga, suuremõõtkavalised topograafilised kaardid) c. Õigepindsed ehk ekvivalentsed (pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väiksemõõtkavalised kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta)) d. Õigepikkuselised ehk ekvidistantsed (teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (näiteks raadiolokatsioon). e. Vähimmoondelised (kõik moonutused olemas aga minimaalsed, väiksemõõtkavalised teatmekaardid) f. Sobedad projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid) 52. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse? a. Tähistab projitseerimise abipinna või ka standardjoone orienteerumise suunda või viisi. b. Normaalaspekt (|), põikaspekt(-), kaldaspekt(/).
moondeellips on ring, meridiaan risti paralleeliga, suuremõõtkavalised topograafilised kaardid) · ekvivalentsed e. õigepindsed projektsioonid (pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väiksemõõtkavalised kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta)) · ekvidistantsed e. õigepikkuselised projektsioonid (teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (näiteks raadiolokatsioon) · vähimmoondelised projektsioonid (kõik moonutused olemas aga minimaalsed, väiksemõõtkavalised teatmekaardid) · sobedad e. kokkuleppelised e. konventsionaalsed projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid) 31. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse? Projektsiooni aspekt näitab projitseerimise abipinna või ka standardjoone orienteerumise suunda või viisi. Aspektid:
8. Kaardiprojektsioonid ja -moonutused Täiendus punasest juhendist lk 7-8 (seal on joonis ka): *Konformsed ehk õigenurksed on sellised projektsioonid, mille nurgad ei moondu ja mõõtkava ei olene joone suunast. Topograafilised kaardid moodustatakse tänapäeval üldjuhul just konformses projektsioonis. *Ekvivalentsete projektsioonide puhul on pindalade suhe ellipsoidil ja projektsioonis jääv suurus ja see kehtib ka lõpliku suurusega pinnaosadel. Neid kasutatakse üldjuhul ainult erikaartidel, kui ühel või teisel põhjusel on tähtis pindala suurust teada. *Konventsionaalsed ehk leppelised projektsioonid on kasutatavad erikaartide puhul, kusjuures kontuuride sarnasus on lähedasem kui ekvivalentsetel ja pindalade sarnasus lähedasem kui konformsetel kaartidel. *Eesti põhikaart (trükikaart) on koostatud koonilises konformses projektsioonis Lambert-Est mõõtkavas 1:20000. Maaellipsoid on projekteeritud koonusele, mis lõikab ellipsoidi paralleelidel
annaabi.ee 
