Kui pikad on pausid, mida rõhutatakse. Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus: · Paikkondlik-kirjeldav eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed. · Võrdlev-ajalooline (Kettunen) põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni. · Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse. · Dialektomeetriline jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus. Keelejoonte valik murdeliigendusel · Häälikulised
Keeleatlased ja –kaardid Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste. Kaardil on sõnad peale kirjutatud piirkondadele, kus need esinevad; Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse. Erinevatele vormidele on antud erinevad tingmärgid. Parem koostada, lugeda, kuna märke on lihtsam paigutada; Viirutatud kaardid, nt Toomse; MURDELIIGENDUS paikkondlik-kirjeldav: eri kihelkondades eri murrakud; võrdlev-ajalooline (Kettunen) – põhitähelepanu vanematel erijoontel; sünkrooniline murdegeograafiline (Saareste) – isoglossidel põhinev. Valitakse uuritavad nähtused ja panakse geograafiliselt paika, millisel alal millist vormi kasutatakse; dialektomeetriline – statistika + elektrooniline andmetöötlus. Selgitatakse välja, kui palju mingeid vorme kasutatakse, ning töödeldakse andmeid elektrooniliselt; Keelejoonte valik murdeliigendusel Häälikulised Morfoloogilised; Sõnavaralised (hilisemad); Lauri Kettunen (1917)
annaabi.ee 
