ülikooli rajamist 1632. aastal. Hariduse areng Rootsi ajal. 1625. aastal oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti. Eesti ala jagunes kaheks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kandsid Liivimaa kubermangu nime, kuhu liideti ka Saaremaa. Kuninga esindajaks oli kindralkuberner, kellele kuulus nii seaduandlus kui ka kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem. Erijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kui Gustav II Adolf külastas Tallinna nõudis ta ka kõrgema kooli avamist ja selle ülalpidamist endiste kloostrimaade tuludest. Samal aastal moodustati komisjon algatatud reformikavade teostamiseks. Kui kontrolliti Eesti kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult. Köstri ametikohal olid enamjaolt kirjaoskamatud talupojad, talurahva jaoks polnud veel ühtegi kooli
rajamist 1632. aastal. 4. Hariduse areng Rootsi ajal. 1625. oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti. Eesti ala jagunes kaheks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kandsid Liivimaa kubermangu nime, kuhu liideti ka Saaremaa. Kuninga esindajaks oli kindralkuberner, kellele kuulus nii seaduandlus kui ka kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem. Erijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kui Gustav II Adolf külastas Tallinna nõudis ta ka kõrgema kooli avamist ja selle ülalpidamist endiste kloostrimaade tuludest. Samal aastal moodustati komisjon algatatud reformikavade teostamiseks. Kui kontrolliti Eesti kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult. Köstri ametikohal olid enamjaolt kirjaoskamatud talupojad, talurahva jaoks polnud veel ühtegi kooli
annaabi.ee 
