suurendanud. Keelekujud on siiski vastastikku arusaadavad. Kummalgi keelevormil on "radikaalne" ja "konservatiivne" variant. Mõlemad on ametlikud keeled, kuigi valdav osa norralasi kõneleb mõnd bokmål'i varianti. Kogu riigis peavad õpilased kirjandeid kirjutama mõlemas keeles. II. Osa b) Norra keeles puuduvad verbidel muutelõpud märkimaks isikut või arvu ja nimisõnadel pole käändelõppe, aga erijoonena on nimisõnadel enkliitilised määravad artiklid: Üldine Kesksugu Umbmäärane Määrav Umbmäärane Määrav auto see auto lennuk see lennuk Ainsus en bil bilen et fly flyet Üldine Kesksugu
suunab ning mõtestab oma elu - interaktsioon toetub suurel määral kommunikatsioonile, keelelisele infovahetusele. - kasvatamisel kui tegevusel on alati eesmärk. Kasvatajal on mõttes mingi kavatsus või pürgimus. Kasvatamine on seega eesmärgipärane, intentsionaalne tegevus. 9 Kasvatustahe Kui rõhutada kasvatuse erijoonena interaktsiooni ja protsessis osalejate subjeksust, võib piir kasvataja ja kasvandiku vahel kergesti hägustuda. Kumb inimesest on kasvataja? Harva (1963, 37) lahendab selle küsimuse nii, et omistab tegelikule kasvatajale kasvatustahte ning tõdeb, et kasvatuslik mõjutus on alati suunatud kasvatajalt kasvandikule. Kasvataja kavatsused ja plaanid Kasvatustahte väljendamiseks võime pidada kavatsust. Igal kasvatajal on mingi rohkem või vähem teadvustatud plaan, mida ta kavatseb teostada.
sõnaks tab ja kasutatakse, kui räägitakse tahvelarvutiteks. Pean seda sõna siiski oskuskeelseks, sest üldkeeles tekitaks selle tähendus segadust. Seda ilmestab näide: aparaat mahub sellisesse väikesesse tabletti kui nii võiks öelda ja seda tablett on ühendatud veidi suurema tabletiga millega saab ka helistada. Kui sõna on oma õiges kontekstis ja mitte sealt välja rebitud, on võimalik aru saada küll, mida mõeldakse. 3.3. Küsipartikkel võ Jüri Muttika keelelise erijoonena peab välja tooma tema küsipartikli võ, mida ta kasutas seitsmel korral ning alati lausungi lõpus. Kui tavalisem on öelda selle asemel vä, siis tema hääldus on teistsugune, ent tähendus ja roll lauses jäävad endiselt samaks. Nagu Tiit Hennoste välja tõi, hääldas ka Jüri Muttika selle eelneva sõnaga kokku, mille kohta ta küsida tahtis. Hennoste liigituse järgi (vt 2.2.4.) kasutab Jüri Muttika võ-partiklit kas-
annaabi.ee 
