12. DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. I Demokraatia levik. · demokraatlikud riigid sõjas edukad uued riigid (n. Eesti) võtsid ka demokraatliku korra; · õiguste laienemine endiste demokraatlike riikide sees valimisõiguse andmine töölistele ja naistele; Samas demokraatiat alles õpiti: · loobuti presidendi ametist, kes tasakaalustaks parlamendi ja valitsuse suhteid; · valimistele ja parlamenti said liiga väikesed erakonnad, liiga palju erihuvisid; Peamised ideoloogiad: KONSERVATIIVID hindavad läbiproovitut, traditsioonide hoidmist, lisaks vaba turgu; (N: Inglise konservatiivid, USA vabariiklased) SOTSIAALDEMIKRAADID eesmärgiks ühiskond, kus elanike vahel pole suurt majanduslikku ebavõrdsust; Selleks riigi suurem sekkumine majandusellu (N: kõrgemad maksud, et aidata abivajajaid), reformid; (N: Inglise Leiboristlik Partei) II USA Kiire areng sõja järel, nn. ,,Ameerika unelm" MISKI POLE VÕIMATU;
heterogeenne (erandiks on mõnel määral India). Näiteks ei erine USA osariigid ja Saksa liidumaad teineteisest ei asjaajamiskeele ega üldise kultuuritausta poolest ja riigitasandi- identiteet on neis tugevam kui osariigi identiteet. Euroopas see nii ei ole. Euroopa riigid on ajalooliselt rahvusriigid, kelle identiteet on ja jääb sõltumata EL-i arengusuunast tugevamaks kui EL- kui terviku identiteet. EL-i liikmetel on vaatamata retoorikale piisavalt erihuvisid, sh suhtluses naabritega väljaspool EL-i (näiteks Rootsi ja Norra või Horvaatia ja Bosnia), mida ei ole otstarbekas tsentraliseerida Brüsseli monopoliks. EL-i liikmed on piisavalt erinevad, mistõttu pädevamaid otsuseid osatakse teha liikmesriigi tasandil kui Brüsseli administratsiooni poolt. Suur enamus eurooplastest soovib Euroopa Liidult tõhusamat tegutsemist kokku 15 erinevas valdkonnas. Ühendusel on hetkel käsil tulevikuvisiooni väljatöötamine.
aastate lõpus. 1930 sai ta Rahvusvahelise Ajakirjanike Liidu liikmeks. Silmas peeti nn ühtlase balti avaliku arvamuse loomist (suhted Soome, Läti, Leedu ja Poolaga) see haakus EV välispoliitiliste huvidega. 1933 said Balti ajakirjanike liitude esindajad kokku Tallinnas, kus otsustati - arendada koostööd nende riikide ühiste huvide kaitseks - vahetada perioodiliselt selle koostöö nimel mõtteid - valvata, et juhul, kui ühe riigi erihuvisid riivatakse tõsiselt ja eriliselt, ei teeks teiste riikide press midagi nende huvide kaitse raskendamiseks. Eesti-Läti-Leedu ajakirjandusliku kolmikliidu asutamiskonverents toimus 1933 Kose puhkekodus, kus need samad otsused lepinguna kinnitati. Loodi võimalused ajakirjanike puhkuseks ja stazeerimiseks e ajakirjanike vahetuseks ka Poolaga. Soome oli Eesti ettepaneku suhtes koostööleping sõlmida jahe, ajakirjanike vahetus siiski toimis.
annaabi.ee 
